Kahe aasta eest oli kahel töötaval tudengil Tallinna Tehnikaülikooli lähedale kahetoalist korterit otsides silme ees üsna konkreetne pilt. Tähtsad tegurid olid kooli lähedus, valgusküllasus ja vaikne asukoht, ideaalis ka renoveeritud maja. Et mõlema vanematekodu oli olnud eramajas, igatsesid nad ka rohelist ümbruskonda ja suusaradu. Aga paneelmajahirmu nad ei põdenud – aeg on sellest üle saada! Tehnikaülikooli ümbruses on just sellistes majades paljudki tudengid oma iseseisvat elu alustanud. Modernselt lihtsa ja kindla käekirjaga kujundatud kauni kodu uus ruumiplaneering, köök ja vannituba vastavad nüüd tänapäevase elu vajadustele.
Valge roheluses
Kui paljusid kortereid vaatamas käinud noored oma Männi pargi kõrval asuvasse tulevasse koju sisse astusid, olid nad juba esikus kindlad, et see ongi õige. Hea sõnaga meenutavad nad toda üksikut prouat, kes oli oma kodu valge, helge ja hubase hoidnud, nii et nemad võisid kohe sisse kolida. Remonti aastapäevad edasi lükates õnnestus võita aega, et rahulikult inspiratsiooni koguda ja läbi mõelda, mida oleks vaja muuta. Noored elasid heledate seinte ja valgeks värvitud Soome papist põrandaga korteris mõtteid kogudes ja kirja pannes. Ja kui 2013. aasta suvel õhinaga remonti alustati, algas ka maja fassaadi renoveerimine. Nii õnnestus naabreid säästa ja remondid ühendada.
Praeguseks on elukohast saanud pea ideaalne kodu, kus kooli lõputöödele keskenduda ja edasist elu kavandada. Mõlemad lõpetavad tänavu magistriõpingud TTÜ ehitusteaduskonnas: Arti tarneahela juhtimise, Rebeka keskkonnatehnika ja -korralduse alal. Kindlasti on ka õpingud nende kodu kujunemist mõjutanud. Arti loob nüüd koos meeskonnaga idufirmat WiseMile (sotsiaalne transpordivõrk), Rebeka töötab tootmisassistendina puidutöötlusfirmas Brenstol. Nõmme spordirajad on jalutuskäigu kaugusel ning mõlemad harrastavad jalgratta- ja suusasporti, lisaks käivad koos maailma avastamas. Ainult spordivarustuse paigutamine on siin majas paras väljakutse!
Plaan on tahtis
Ehitusteaduskonna tudengitel oli kohe selge, et esmalt tuleb koostada plaan ja alles siis seda täitma hakata. Et neil oli aega oma mõtted ja ideed läbi arutada, läks remont ise kiirelt ja valutult: kõik arusaamatused ja kitsaskohad olid juba varem läbi vaieldud. Uus köök sai oma tosin korda ümber joonistatud, meenutab Rebeka.
Suurim muutus oli loobumine väikesest kööki viivast eraldi esikusopist. Selle võrra laiendati varem imetillukest vannituba ja kööki, mis nüüd tuppa avaneb. Põrandailt kisti üles Soome papp, selle alt tuli välja oodatud aus materjal: värvimata laudpõrand koos ehedate metallist tuulutusluukidega. Põrand sai nii kenasti korda, et paremat tahta pole põhjust. Heledad seinad olid juba oma sobivust aastaga tõestanud ja siin suuri kõhklusi ei olnudki.
Kõige keerulisem ülesanne
Tööriistade kasutamisest keerulisemaks osutus sellele eelnenud etapp: kompromisside otsimine ning ühise arusaamani jõudmine. „Kuna tegu on meie esimese ühise elamisega, siis käis algul tuline vaidlus selle üle, kas sisustada kodu soojades toonides või peremehele sobilikus punamustvalges,” kirjeldab Rebeka ainsat põhimõttelist erimeelsust, millega õpiti toime tulema. Lõpptulemus ühendab tõepoolest mõlema soove, sisaldades nii punase, musta ja valge kontrasti kui ka romantilist ja heledat Skandinaavia stiili. Köögimööbel ja telerialus on kõrgläikega valged, ülejäänud sisustus helgem ja soojem. Tegelikult pidas nende suhe uskumatult valutult vastu, tõdevad mõlemad. „Seinavärvid valisime esimese kümne minutiga, kuigi eelnevalt kindlas toonis kokku ei leppinud. Kõige tulisem küsimus oli, kas dušisein tuleb seinast 90 või 100 cm kaugusele. Nüüd tundub see vaidlus kümne sentimeetri üle lausa koomiline,” meenutab Rebeka.
Ideed loevad
„Tudengitele kohaselt hoidsime silmad- kõrvad lahti, kust ja mida soodsamalt saada on,” kirjeldab Rebeka praktilist lähenemist. Nii võeti kasutusse onu garaažis seisnud valamu ja ukselingid ning garderoobikapi sisu ja vannitoakapp ehitati koos töömehega kohapeal ise valmis. Diivanilauana oli juba kasutusele võetud perenaise kaasavaraks saadud vana puukirst, millest loobuda tundus mõeldamatu. Mõte sai tuge siis, kui põrandalt vana pappi üles tõmmates leiti selle alt värvimata puupõrand. Asjatundjagi kinnitas, et laudu saab veel edukalt taastada.
Taastamistuhinas said uue näo ka puutool ja metallist põrandatuulutusrestid. Parajaks pähkliks osutus kitsasse esikusse õige nagi otsimine. Lõpuks leitigi sobiv – kuid paraku ainult disaini poolest. Kui selgus, et nagi maksab üle 500 euro, siis otsustati vajalik ese hoopis ise valmis teha. Noored panid pea tööle, varusid materjali ja joonised ning ühe õhtuga oli valmis just see, mis vaja. Kokku hoiti mitusada eurot, võideti aga ühise meisterdamise kogemus. Et materjali jäi ülegi, tehti lisaks veel mõned kingariiulid. Nüüdseks on kogu elamine omandanud pererahva oma käe järgi uue, hubase ja heleda sisu ning mõlemal on varuks praktilised kogemused nii läbirääkimiste kui ka valmisehitamise poolelt.
Kommentaar: Tambet Asi, If Kindlustuse turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht
Meil on hea meel, et Ifi kliendid valisid oma lemmikuks hakkajate noorte hoole ja armastusega tehtud kodu. Omalt poolt tahaks südamele panna, et kõik, kes oma kodu kauniks tegemisse panustavad, ei unustaks ka kindlustust. Nii on kindel, et kui peakski midagi juhtuma, saab kindlustuse abiga kodu kenasti korda.
