Selles pole midagi iseäralikku, kui mõnikord tuleb tahtmine pookimist proovida. Vast on vanaema aias mõni ülimaitsvate õuntega vana nimetu ubinapuu, kellesarnast tahaks ka oma aeda. Või on sõbrannal maakodus superilus pihlakas, kes oleks ehteks igas aias. Või on aias kasvama hakanud mõni seemik, kes on alguse saanud lindude toodud metsapuu seemnest ja otse nõuab väärindamist.
Mõeldud-tehtud! Pole mingi kunst leida internetist pookimise videoõpetust, aga käepärast ei tundu olevat piisavalt teravat nuga ega sobivat teipi poogendi sidumiseks.
Loomulikult leiab tarvilikud töövahendid igast lähemast aiapoest, aga spetsiaalsed pookenoad on üsna kallid ja sidumistarvikuid mõne tüki kaupa miskipärast ei pakuta.
Taskunuga ja vaibanuga
Pookimiseks kõlblik nuga peaks olema sedavõrd terav, et käsivart kaabates suudaks ära lõigata nahal olevaid karvu.
Kodustest nugadest võiks sellega hakkama saada kvaliteetse lõiketeraga taskunuga, näiteks nn Šveitsi nuga. Aga vaid juhul, kui see on õigesti teritatud. Viimast tegevust „lambist” sooritades see välja ei kuku – võid oma nuga luisul teritada tüdimuseni, aga oskamatutes kätes see habemenoana teravaks ei lähe.
Tööriistasahtlist võid leida vahetatavate teradega vaibanoa, mille tarvitamata terad on pookimiseks igati kõlblikud. Kasutatud tera murra lühemaks – nii pääsed tagavaraterade topsi otsimisest.
Juhul kui koduses tööriistavalikus vaibanuga pole, siis mõne euro eest saad selle ehituspoest endale soetada. Kuna noa terad on vahetatavad, siis peavad need oma hoidikus liikuma. Tera pisukene loksumine lõikamisel on esialgu harjumatu, aga sellega kohaneb kiiresti ja pookimislõiked hakkavad õnnestuma.
Liimiga teip ei sobi
Sidumiseks sobivaid teipe tundub kodus ikka leiduvat. Kui niiskuskindlat või pakketeipi ei juhtu olema, siis elektriku või maalri oma vast ikka on. Kuid unusta kõik liimiga teibid! Jäägu need vastavate meistrimeeste pärusmaaks. Neid on väga kehv peenemate poogendite ümber sättida, ehkki pikapeale võib see siiski korda minna.
Kuid liimiga teipide hilisem eemaldamine üldiselt ei õnnestu: enne murdub värske pookekoht kümme korda lahti, kui teip ära tuleb! Ja kui tuleb, siis ainult koos koorega.
Professionaalseid sidumismaterjale on seevastu väga mugav kasutada. Tänu sitkele venivusele fikseerivad need pookekoha usaldusväärselt ja muutuvad hiljem päikesekiirguse toimel pudedaks. Nii pole tarvis pärast poogendi kinnikasvamist vaeva näha, et neid lahti harutada. Paraku pole sul poest ostetud suure rulli või paki sidemetega edaspidi midagi peale hakata.
Pakipiimakile venib ja haakub
Appi tuleb tühjaks joodud kilest piimapakk. Pese see puhtaks, kuivata, lõika pealt ja külgedelt lahti, aga põhi jäta terveks. Saadud kiletükist annab pikkupidi lõigata paraja jao 1–2 cm laiuseid ribasid. Kileriba keskele jääv algne liitekoht ei takista vähimalgi määral sidumist.
Miks ometi piimapaki kile, on ju ka igasuguseid muid kilesid võtta? Piimapaki kile on valitud nii, et see ei mulgustuks (rebeneks) kergesti. On vaja, et poogendi sidumisel saaksid kileriba pisut venitada. Niiviisi venitatuna sidudes haakub see väga tugevasti oksapoolte ümber. Tavalisest kilest lõigatud ribad on kas liiga jäigad (venimatud) või katkevad juba väikese tõmbega. Piimapakist lõigatud kileribad on asendamatud, kui soovid pookida jämeda aluse prakku.
Pookimine on väga rahustav ja meeliülendav tegevus. Eriti siis, kui poogend kasvama läheb.
Tegutse nii
* Kehtib reegel: mida peenemaid pookeid seod, seda kitsamad ribad lõika.
* Sidumisel säti vabaks jääv riba ots viimase seosekeeru alla ja sikuta pingule.
* Jäta seosele pisut pikem ribaots lipendama – sellele saad kirjutada poogendi nime.
* Vaata, et sa ei unusta piimapakisidet õigel ajal eemaldada! Selline side püsib paar aastat järeleandmatuna, aga selle ajaga on kileriba loomupäraselt jämedamaks kasvanud pookekohta üleni sisse sooninud ja seda ei õnnestu enam eemaldada. Õigel ajal tehtuna (kui poogend on alusele kinni kasvanud) piisab noaotsaga viimase seosekeeru läbilõikamisest ja side keerdub hõlpsasti pookekoha ümbert ära.
