Lilian (28), Margus (29) ja Robert (5 kuud) Nõlvak, kass Küpsis.
Mis: 2011. a valminud 140 m² puitelementmaja koos 4,5 ha õuemaaga.
Kus: Harjumaal Anija vallas.
Ojakääru talu on nime saanud asukoha järgi: maja lõunapoolselt terrassilt avaneb vaade otse ojakaldale. Paik on osake peremehe Marguse vanavanaisa talust, ja praegugi elavad ta vanaema ja vanemad naabertalus. Magus koht ojakäärus, kus paari aasta eest laius veel padrik ja võsa, oli Margusele ammu teada: sealsamas seisab ka onn, mille ta ise kaheteistaastasena ehitas. Juba siis põhjalikult, kahekorruselisena ja koos ahjuga. Lagedam koht uue maja tarvis on aga juba ise tekitatud. Võsast saadi hulganisti küttepuid ja mõni palk koguni tulevaseks saunaks.
Täispööre linnast maale
Kui pulmad peetud – siinsamas põllul, mida terve suve niideti ja korrastati – oli pulmareisilt tagasi tulles veidralt tühi tunne, kirjeldab Lilian nende ühist ajalugu. Mõtteis oli Margusele juba poisikesena teada, et kunagi tuleb sellele ojakaldale tema kodu ja nii hakkas idee sellest idanema. „Pidi olema suur soov ja palju kujutlusvõimet, et neid võimalusi näha, sest siin oli ju täielik mets ja võsa,” meenutab Margus, kes on õppinud keskkonnatehnoloogiat. Lilian töötas enne lapsepuhkust Elionis avalike suhete juhina. Sel kevadel oma aeda kujundama hakates mõtleb ta ilmselt tõsisemalt ka aiandusharidusele.
Kodu rajamine ja maale kolimine oli põhjalik suunamuutus: mõlemal oli töö Tallinnas ja selja taga üle kümne aasta linnaelu. Vigalast pärit Lilianile ei olnud maaelu võõras, kuid linnastunud olid mõlemad: „Kui me kaks suve tagasi pärast pulmi teatasime, et hakkame maale maja ehitama, jäid sõbrad viisakalt kidakeelseks. Ausalt öeldes olime neile selle eest tänulikud – ei teadnud ka meie, kas kõik unistused ja mõtted teoks saavad. Aga nüüd oleme ülimalt rahul ja rõõmsad selle üle, et üldse julgesime unistada. Kavatseme seda kindlasti edasi teha!” kinnitavad mõlemad õnnelikult.
Hoolega kaalutud
Lilian kirjeldab võistlusele saadetud kirjas nende ehituse lugu: „See kõik juhtus üle-eelmise, 2011. aasta jaanuarikuus. Oli äärmiselt lumerohke talv, pidime puude langetamiseks esmalt saha tellima, et see suurema lume kokku lükkaks. Alustasime ettevalmistustega: lõikasime võsa ja langetasime puid, vahel olime kahekesi, mõnikord käisid sõbrad abiks. Nii sai kevadeks vundamendiplats valmis. Arutasime ilmakaari ja unistasime lõunapoolsest terrassist vaatega ojale. Mõtlesime, milline vaade võiks avaneda magamistoast ja kus oleks mõnus hommikukohvi juua. Panime enda jaoks paika olulised märksõnad: palju valgust, tulekolle maja keskel, suur söögilaud, ruumikas aknaga vannituba. Selle järgi hakkasimegi toimetama.”
Projekt ja ruumilahendus sündisid tihedas koostöös elementmajade tootja HMK Ehitusega, kes valiti välja põhjaliku eeltöö tulemusel. Selle töö käigus tekkinud võrdlustabelit kasutavat nüüd sõbradki.
Rõõmuga kohandati algset tüüpprojekti oma soovide järgi joonistamisprogrammi, aga ka vana hea lõika-kleebi meetodiga. „Nii tõstsime köögi maja teise otsa, ahju maja keskele, lisasime erkeri ja rõdust tegime tube laiendava vintskapi. Alakorruse lage lasime kõrgemaks tõsta ja aknad said hästi suured. Sauna asemele saime aga raamatukogutoa,” kirjeldab Margus. „Maal pole rõdu vaja ja saun tuleb meil ikka eraldi hoonesse, oja kaldale,” kiidavad mõlemad iidset tava – saunateekonda, mis lisaks ihuharimisele ka meeled argipäevast vabastab.
Kodused valikud
Mai algul hakkasid paberimajandus ja asjaajamine vilja kandma ning alustati päris ehitusega. Vundamendi tegid kohalikud mehed Ants ja Toits. Välisseinad paigaldas nädalaga HMK Ehitus, misjärel algas sisetööde hooaeg: vaheseinad, vahelaed, torustik, elekter. Abiks Liliani elektrikust isa ja sisetöödel taas Ants ja Toits ning Ats – pere linnanaaber. Ahju tegi Lembit, kes igapäevast leiba teenib hoopis rahvusmeeskooris. Suure maalritöö tegi Marguse klassivend Meelis.
„Meil vedas abilistega tõeliselt, ükski töö ei jäänud seisma ja kõik kulges mõnusalt. Puhkused, õhtud ja nädalavahetused veetsime siin ja nii saime oktoobri alguses esimesele korrusele sisse kolida. Teine korrus valmis aastavahetuseks. Motivatsioon oli tugev – olime sõpradele lubanud, et uue aasta võtame vastu Ojakäärus,” muigavad mõlemad tagantjärele.
Esimene mulje majast jätab võimaluse, et see on korda tehtud vana. Samas ei ole hoone võltsvana: kasutatud on lihtsalt samu ausaid materjale. „Detailid ja materjalivalikud on jõudnud meieni otsekui iseenesest. Küllap on meid mõjutanud väga palju see, millistest kodudest tuleme ja millises vaimus oleme ise kasvanud. Seetõttu ei ole meie kodus ükski tuba läbini uus, vaid sisaldab mõnda detaili, millel vanust rohkem kui meil,” kirjeldab Lilian, kuidas nad on üritanud nii palju vanu asju ellu äratada kui võimalik.
Majakraam on jõudnud nendeni oma loomulikku rada: „50ndatest pärit söögilaua avastasime juhuslikult, kui pärast lõunapausi teele jäänud antiigipoest läbi hüppasime.” Türgi diivan elutoas on Liliani vanavanaisa pärandus, mis sai uue ploomlilla katte. Täispuidust köögimööbli tegi kohalik külamees ja peretuttav Taivo, kelle köögilaua taga sai paika pandud, kuidas paigutada kapid ja kuhu tulevad panipaigad. Ehkki abilisi ei olnudki palju, on olulisi ja suuri otsuseid tehtud kiirelt ja lihtsalt, detailid saadud paika loogiliselt. Ehitusloast kasutusloani kulus täpselt aasta – suuresti siiski tänu põhjalikule eeltööle.
Hästitoimiv süsteem
Hommiku- ja lõunapoolne majatiib on pühendatud söömisele ja mõnulemisele: siin on köök, söögituba ja elutuba. Teises tiivas asuvad praktilised ruumid: raamatutuba, garderoob, WC ja tehnoruum. Keskel on lihtne, ilus ja praktiline kaminahi, mis kütab tervet maja, kuid soojendab ka vett ning mille üle on pererahvas õigusega uhke. „Valisime ja mõtlesime kaua, aga eelmine külm talv tõestas, et tegu on tõeliselt ökonoomse süsteemiga,” kinnitab Margus, kes lahenduse koos kaminafirmaga ise välja töötas.
„Tahtsime elavat tuld ja kütet, otsisime, kus oleks kõik kolm koos: elekter, puud ja päikesekollektorid. Pottsepp, kes polnud sellist süsteemi varem kokku pannud, kortsutas kulmu, aga valmis see sai. Suvel, kui vett elektriga soojendame, on elektriarved suuremad kui talvel, ja lähiajal on plaanis lisada veel päikesekollektorid.”
Nüüd, mil ehituse algusest on möödas kaks aastat, on kõige tähtsam osa talust – Ojakääru maja – valmis. Pere kasvades jõuab see kindlasti muutuda ning sättimist on alati. „Kui meil peaks kunagi olema viis last, siis juurdeehitus tuleb siia,” näitab Margus maja loodenurka.
Ka esimene kõrvalhoone, autovarjualusega kuur on püsti, aga palju tööd seisab veel ees. „Aia ja haljastusega oleme alustanud, aga suuremad ettevõtmised ootavad kevadet. Unistame ilusast aiavalgustusest, marja- ja puuviljaaiast ning puhastatud metsaalusest teispool oja. Lähitulevikus on plaanis paigaldada sauna nurgakivi – nädal enne pulmapidu möllanud torm kinkis meile saunapalgid. Tomatid saame aga juba oma kasvuhoonest ning värske kartuli ja salati oma aiamaalt,” mõtleb rohelisest tulevikust nüüdseks maaeluga kohanenud Lilian.
Margus ja Lilian: 9 sammu oma majani
1. Otsi asukoht. Krundiga valmismaja on mugav, aga põnevam ja soodsam võib olla otsida krunt ja ehitada maja ise. Vahest saad väikse tüki suuremast krundist? Toreda maalapi väikeasula servas, kus maa on soodsam?
2. Pane unistused paberile ja vaata üle oma võimalused. Unistama peab, sellest saab kõik alguse. Hea kodutunne tekib siis, kui vähemalt osa unistustest ka teoks teed.
3. Mõtle mitu sammu ette. Kui soovid augustiks kööki, võta esimene kõne töömehele juba kevadel.
4. Projektijuhtimiseks varu aega ja veel kord aega. Säästad palju, kui tööde juhtimisega ise hakkama saad.
5. Ole kärsitu! Muidu jäävad asjad venima. Ka ehitajad on motiveeritumad, kui maja silmanähtavalt kerkib.
6. Pane oma leidlikkus proovile. Kõige armsamaks saavad tihti just need asjad, millele oled ise käe külge pannud.
7. Eelarve tee paindlik ja püüa iga kuu ka säästa. Lõpphind on tavaliselt algsest arvestusest umbes viiendiku võrra suurem.
8. Inspireeri end üha: kodu- ja välismaised sisustusajakirjad, restoranid ja sõprade kodud, pinterest.com, loodus ja selle värvid.
9. Kõige tähtsam – ära lõpeta! Kodu on pidevas muutumises. Kasuta fantaasiat, säti ja ehita, siis on kodu elus!
KOMMENTAAR
Jaana Pärn, Tikkurila turundusjuht: „Perekond Nõlvaku kodus oli oskuslikult ja põnevalt kasutatud koos vana ja uut. Näiteks mõjusid julgelt kõrvuti uus ja vanast värvist puhastatud uks, mida sidus omavahel sarnane profiil ja samuti laua ümber erinevad vanad taastatud toolid. Tore, et vanu tähendusega esemeid oli väärtustatud ning sobilikult värskendatud. Värvilahendus ei olnud liiga eklektiline ning põhines toonidel, mis pärinesid tapeedimustrist. Parajas koguses oli ka dekoratiivvärviga lahendatud munakooretaolist sinist seinapinda. Kokku mõjus kodu harmooniliselt ja hubaselt.“