Kes: saksa keele õpetaja Suviliis Sakk (29), tütar Lotte (9), kass Tuutu (2).
Mis: 41,7 m² kahetoaline korter.
Kus: Vana-Lasnamäe Kadrioru kohal.
Majaka kanti Lasnamäel peeti kunagi võõraks ja kaugeks. Nüüd on sellest saanud südalinna serva sulanduv rahulik linnaosa, kus majade vahele kasvanud puudetukad muudavad Kadrioru kohal kõrguvad vaated erakordseks. Novembris sai kaks aastat ajast, kui nii Tartu kui Tallinna Ülikoolis saksa filoloogiat õppinud Suviliis uut kodu otsima asus. „Lasen end pigem voolul kanda ega planeeri üle,” iseloomustab ta ennast ja oma valikuid. Nii kinnitas ta kanda linnaosas, mille asemel algul vaatas hoopis Kadrioru kortereid. Nüüd kiidab ta kodu mugavat asukohta.
Kui Suviliis uut kodukohta hakkas otsima, pani algne innukus lootma, et ehk õnnestub leida midagi õdusat Kadriorus, kus ta ka töötab. Kiirelt selgus, et nood hinnad on siiski liiast, ja ta avardas otsinguid, pöörates pilgu Lasnamäe veerele, kus asuvad laevandusnimega tänavad, nagu Pallasti ja Majaka. „Pean tunnistama, et algul oli raske leppida, et rahakott ei võimalda rohkemat kui magalapiirkonna hruštšovka, aga juba otsingute aegu hakkasin selle kandiga harjuma. Siit on ju vaid kiviviske kaugusel nii Kadrioru park, Kumu kui ka kesklinn.”
Kõigepealt vaatas ta enam-vähem kordatehtuid elamisi, ja alles need panid ta mõtlema, mis on isetegemise eelised. Pärast pikemat otsimist langeski liisk korterile, mis oli väga halvas seisukorras ja olnud viimased aastad ajutiste üürnike kasutada. Ent see ei takistanud Suviliisil paiga võlusid aimamast. „Alustasin sellest, et lõhkusin siit välja kolm tonni igasugu jäätmeid ja tegin ruumi endale „lõuendiks”. Nägin kohe, et saan sellest luua meelepärase kodu.”
Praktiline isetegemine
„Tahtsin võimalikult palju ise teha,” iseloomustab Suviliis lähtepunkti. Tegelikult osutus tegemisest keerulisemaks hoopis materjalide ülestassimine. Ta tunnistab, et eelkõige oma jõule ja sõprade abile lootes oli ka raskemaid hetki. Keerukust lisas seegi, et naine kujutas väga täpselt ette, mida nimelt soovis, ja oma tahtmistest taganeda on ju keeruline. Õnneks oli võimalik tegutseda sammhaaval. Kokku kulus siin pea poolteist aastat nädalavahetusi ja ka üksjagu tööpäevaõhtuid.
Suviliis oli arvestanud, et algne planeering tuleb ümber muuta, ja kaalus paljusid variante, kuidas kahetoalisse korterisse mahutada ära kaks magamistuba, köök, elutuba ja vannituba. Algul oli plaanis poolitada tagumine tuba nii, et akendeta toapoolest oleks saanud Suviliisi magamisnišš. Praegune lahendus tundub aga märksa parem ja lisaks on nüüd olemas ka eraldi garderoobinurk. Köök kolis elutuppa ning selle asemele sai Suviliis endale magamistoa. Tütrele jäi tagumine, pikk ja kitsas magamistoasoolikas, kuhu ehitatud garderoob andis ruumile paremad proportsioonid. Ja magamistuppagi paistab nüüd päike, selle korteri oluline kaasosaline.
Väljaulatuv, kolme külge avanevate akendega elutoaosa teeb ruumi eriliselt valgeks ja paelus Suviliisi juba siis, kui korter oli alles rämpsu täis. „Paljud ei kasuta seda ära, vaid on riputanud kõigele kardina ette,” imestab ta. „Mina teadsin kohe, et see on ideaalne koht töötegemiseks, vaate nautimiseks ja mõtisklemiseks. Laiendatud aknalauda saab kasutada ka serveerimislauana.” Valgusrikkust lisab ruumi ka hele kujundus: kohe algul oli plaanis valge köök puidust tööpinnaga. Algusest peale oli ka selge, et laminaatpõranda asemele pidi tulema hele puitparkett. Ettekujutus peamisest oli Suviliisil endal, kuid ka kunstiakadeemias õppinud õde Lee aitas palju. „Olen üksjagu kaasa saanud kodust: isa on olnud nii suunanäitaja kui isetegija,” kiidab ta kodu loomingulist tausta.
Kõige kasutatavam ruum on mõistagi köök-elutubatöötuba. Kööginurk on pisike, kuid tegutsemiseks on ruumi piisavalt. „Teadsin kohe, et tahan köögimööbli „nuppudega” isikupärasemaks muuta, ja olen selle väikse vimkaga igati rahul,” kinnitab Suviliis, kes leidis sobivad Universaal Universumist. Toolid on soetatud 20 sendiga osta.ee lehelt ja korrastatud koos õe ja hea sõbrannaga. Lõbusa lisandina kroonib sööginurka kassitoidupurgist tehtud köögivalgusti.
Elutoapool on samuti pisike, kuid ometi väga paras ja mõnus. Selle keskmeks on 1960. aastatest pärit diivan, mis saadud Uuskasutuskeskusest lagunenult ja vaid 14 euro eest. „Veidi nokitsemist, ja valmis. Väga vahva ning siia täpselt õige suurusega,” kiidab Suviliis ka oma osava õe kätetööna valminud toon toonis patju ja eriti mugavat laiendatud käetuge. Seinal on aga tüdrukute armastatud isa, graafilise disaineri ja EKA professori Ivar Saki plakat, mis oma tonaalsuselt siia väga hästi sobib.
Mängulised värvid
Lotte toas on kasutatud sama nippi mis elutoas: et õppimis- ja mänguruumi oleks rohkem, on aknalaud ühendatud paksust puitplaadist tehtud kirjutuslauaga. Toasügavuses vaheseinaga eraldatud garderoob mahutab nii rõivad kui ka muu majapidamises vajaliku. „Kui selle garderoobiseina asemel olnuks hoopis magamisnišš, oleksin täitsa kapis maganud,” tõdeb Suviliis. Nüüdseks on uues kodus kõik põhiline paigas ning lisada vaja vahest ainult paar pisiriiulit. „Korter täidab oma ruutmeetrite vähesuses ära kõik funktsioonid, mida kaheliikmeline pere (muidugi ka kass Tuutu) eluks vajab,” kinnitab perenaine. Ta on väga rahul ka sellega, et ei vajanud ühegi ehitusfirma abi – kõik on tehtud enda, pere ning heade sõprade jõu ja abiga. Suviliisile meeldib eriti, et kui suur pere siin sageli kokku saab, siis ei pea keegi eraldi köögis olema. „Endale ehitamise võlu seisneb Tulemus on täpselt selline, nagu tahetud.” selles erilises hooles ja armastuses, millega kõike tehakse.
