Sooja ilmaga kartulit võttes võib saagist ilma jääda

Viive Rosenberg
Koristusaja määramisel tuleb arvestada ka taimehaigustega. | Shutterstock

Kartuli koristamise aeg sõltub oluliselt aasta ilmastikust: kui vara sai seemnemugulad maha panna, kui palju oli suvel soojust ja sademeid, kui varakult saabuvad sügishallad, kui soe või sadameterohke on koristusperiood.

Koristusaja valimisel peab lähtuma sellest, kui pika kasvuperioodiga sorte kasvatate, kui suur on teie kartulipõld, kui head on säilitustingimused. Ka taimehaiguste levimine mõjutab kartuli koristamise aega.
Enne kartulisaagi koristamist tuleb hoiuruumid hoolikalt ette valmistada. Kõik säilitusjäätmed peab ära koristama, põranda ja seinad korralikult puhtaks pühkima ning õhutusluugid avama. Kartuli säilituskastid, salvelauad ja muu inventar on soovitav välja viia ning hoida uue kasutuseni päikese, tuule ning vihma käes. See on kõige odavam ja mõjusam desinfitseerimise moodus.

 

Millal kartulit üles võtta?

 

Meie kliimas on soodne kartuli koristamise aeg lühike. Tavaliselt lubavad vihmad ja sügiskülmad kartulit koristada  septembri lõpuni. Piisavalt võib veel soojust olla oktoobris ja novembriski, kuid vahepeal võivad sademed põllu uputada või külm pealmised mugulad mullas ära näpistada.
Liiga vara ei ole ka hea kartulit koristada, siis võivad hilisemad sordid veel olla kasvuhoos, nende koor lahti ning mugulad saavad enam vigastusi.
Kuidas siis valida kartuli koristamiseks kõige sobivam aeg? Kahjuks ei saa selleks täpset kuupäeva pakkuda. 

 

Koristamisel arvesta ilmastikuga
 

Ilmastikuolud on meie kliimavöötmes väga varieeruvad ja seda ei ole võimalik täpselt ette ennustada. Seepärast peab iga kartulikasvataja ise otsustama, millal talvekartuli koristamisega alustada.

Masinatega koristades saavad kartulimugulad kloppida ja vigastada, seepärast on soovitav koristada soojema õhu- ja mullatemperatuuriga. On teada, et kartulimugulate vigastamise oht on 4-5º juures 2 korda suurem, kui 10-12º juures.
Sooja ilmaga koristamisel on samuti omad ohud. Mõnel viimasel aastal on meil augusti lõpus ja septembri alguses õhutemperatuur tõusnud 25º või enamgi. Päikesepaistel tõuseb mullatemperatuur veelgi kõrgemaks, eriti umbrohupuhtal ja vananenud või eemaldatud pealsetega põllul. Kuiva ja sooja ilmaga tundub koristustöö hästi edenevat, aga kui ei ole võimalust saaki kiiresti jahutada, võib sellest mõne päevaga ilma jääda.
Soojast mullast sooja ilmaga koristatud mugulad tuleb kiiresti maha jahutada.

 

Öökülmad
 

Koristusaja saabumist mõjutavad ka sügisesed öökülmad. Kartulipealsed on külmakartlikud ja juba nullilähedane temperatuur võib mõne sordi pealsed ära näpistada. Selliseid öökülmasid võib meil esineda juba augusti keskel, aga sagedamini septembri esimesel kümnendil. Kui külm kartulipealsed ära võtab, on kartuli koristamiseks sobiv aeg varsti käes. Hilistel sortidel on mugulad koristusküpsed ja koor kinni kuni 10-12 päeva pärast pealsete hävimist. Varajastel sortidel on öökülmade saabumise ajaks pealsed enamasti loomulikul teel vananenud ja hävinud ning mugulad koristusküpsed juba varem. Külmad võivad kartulisaagile mitmeti kahju teha.

Mõnikord on öökülmad nii tugevad, et pealmised mugulad saavad vaos kahjustada, eriti kui need on liiga õhukeselt kaetud. Seepärast tuleb suvisel harimisel hoolitseda, et vaod oleks hästi mullatud, mahukad ja pealmised mugulad vähemalt 5 cm mullakihi all. Ettevaatlik peab olema ka siis, kui soovitakse põllul järelnoppimist teha, aga öösel oli hall maas. Nii vaos kui koristusjärgsel põllul kergelt külma saanud mugulatel ei pruugi esialgu külmakahjustus näha olla. Hoiukohas võivad need muutuda vesiseks, koor võib lahti olla ja sellised mugulad mädanema hakata.

Sageli jääb osa kartulipõllust madalamates kohtades vee alla. Seda võib juhtuda kasvuperioodil või varasügisel. Kui vesi oli kartulil peal suvel, siis tavaliselt taimik hävib ja mugulaid ei teki.
Augustis ja hiljem vee alla jäänud mugulad hakkavad mädanema ja neid ei tohiks koristada saagi hulka. Vastasel korral võib ka ülejäänud saak hoidlas kergesti rikneda. Kui otsustatakse vee kahjustusega põllu saak siiski koristada, tuleb seda säilitada erirežiimil, ventileerida ja esimesel võimalusel sorteerida ning ära kasutada.

Vihmasel sügisel tuleb kartulit sageli koristada ka sajuga. Kui muld on märg ja mugulad jäävad porikihiga kaetuks, ei ole midagi hullu, siis kui need saab headesse hoiutingimustesse ning ventileerides ära kuivatada. Paksema mullakihiga mugulad säilivad sageli paremini kui kuivaga koristatud ja väga puhtad mugulad. Küll aga ei tohi vihmal lasta mugulaid enne hoiustamist märjaks sadada või lausa puhtaks pesta. Eriti ohtlik on see siis, kui kartulit väljas kuhjas säilitatakse. Hoidlas on võimalik märjaks saanud saaki jälgida ja kuivatada, aga kuhjas ei pruugi sellisest kartulist kevadeks midagi alles olla. Varajased sordid on ka märjaks saamise suhtes õrnemad kui hilised.

Koristusaja määramisel tuleb arvestada ka taimehaigustega, eriti kartuli lehemädaniku nakkusega. Aimaadel, kus tavaliselt keemilist tõrjet ei tehta, limiteerib lehemädanik saaki ja selle kvaliteeti. Kui kasvatatakse vastuvõtlikke sorte ja ilmad on lehemädanikule soodsad, siis võivad pealsed hävida varakult, juba juulis või augustis. Vihm uhub nakatunud lehtedelt ja vartelt haigustekitaja mulda, kus see põhjustab mugulatel pruunmädanikku. Kui pealsed on hävinud, siis on soovitav mugulad koristada lähema 10 päeva jooksul, eriti kui ilmad on sajused.

Sageli võib märjas raskes mullas näha kartulimugulatel valgeid täpikesi ja arvatakse, et on tegemist mõne nakkusega. Need on õhulõved, mida õhupuuduses mugulad avavad. Need nähtused kaovad, kui kartulimugul jälle normaalselt hingata saab. Neid kartuleid võib julgelt kasutada.

Sarnased artiklid