Õnnelik juhus
„Meie pere on Hiiumaaga seotud olnud juba väga pikka aega: Angelika on elanud lapsena mitu aastat Laukal ja minu vanematel on Kõpus suvekodu juba aastast 1976. Meie süda kuulub sellele saarele, kirjutasid Angelika ja Rein võistlusele Kodu Kauniks saadetud kirjas. „Mõned aastad tagasi hakkasime tasapisi otsima, kus on meie koht sellel imekaunil saarel. Juhuse tahtel märkasime müügikuulutust Kassaris ja meie otsus sündis kohe,” meenutavad nad.
Mändidega kaetud maatüki müüjaks osutus Aino ja Oskar Kallase lapselaps. Ta kinkis Mikkudele ka hulga vanu huvitavaid fotosid nii sellest kaunist mereäärsest paigast kui ka oma perest – ajast, mil tema väike oli ja perega Kassaril suvitas. Talukohtki on nime saanud Aino Kalda lapse nuku Salme järgi.
Palk palgi peale
„Selle maa peal siin ei olnud varem mitte ühtegi hoonet, oli vaid männimets. Et tegu on looduskaitsealaga, alustasime esmalt vajalike dokumentide ja lubade korraldamisest. Tasapisi asusime sõprade abiga ligipääsuteed rajama ja tulevast hoovi puhastama. Et maatükk seisis aasta tühjana, enne kui ehitama asusime, oli meil võimalik igal aastaajal jälgida, kust siin päike tõuseb ja kuhu loojub ning millised on selle koha iseärasused. Nii said paika ka maja ja sauna asukoht,“ meenutab Rein.
„Kuna oleme mõlemad suured vanavara austajad, oli algusest peale selge, et maja ja saun peavad olema vanad, autentsed palkhooned. Juhuse tahtel leidsime Viljandist sobiva maja. Sõitsime seda vaatama ning juba üsna varsti olid nummerdatud palgid Kassaris Salme hoovil. Sõbrad algul muidugi imestasid, et miks me selle küll endale elumajaks ostsime...“ meenutab Rein.
Vanast aidahoonest, kus nõukogude ajal olid kolhoosnikud sees elanud, olid alles peamiselt vaid kirvega tahutud palkseinad. Toekatele vanadele seintele lisati uus tuulekoda, selle kõrvale tekkinud päikesepoolsesse nurka rajati massiivne palkidest terrass ja kohalikud Hiiu meistrid tegid palkhoonele sobiva rookatuse peale. „Rookatus oli meie suurimaks unistuseks, sest see annab vanale majale väga armsa ja looduslähedase välimuse,” lisab Rein.
Kui lepase reega
„Ehitaja üle oleme väga õnnelikud. Meil läks korda leida inimene, kes oskas hinnata vana väärtust ja kellega meil olid sarnased arusaamad. Tänu tema soovitustele saime just sellise tulemuse, mis meile meeldib,“ kiidab pererahvas meister Kalle Rosenbergi Ungru Restauraatorist. Ehituse ajal pidid Angelika ja Rein kohal käima vaid viis korda!
„Planeerisime ja valisime ise kõik: ruumilahendused, materjalid ja värvitoonid. Tubade paigutus kujunes välja vana palkmaja olemasolevate vaheseinte ja aknaavade järgi,” meenutab Rein. Perele oli väga tähtis, et majja saaks vee ja WC ning et elada saaks seal aasta ringi. Esimesele korrusele rajati elutuba, köök, külalistetuba, vannituba ning panipaik. Teisele korrusele sai magamistuba ja lastetuba, kust pääseb ka tuulekojapealsesse „mängukoopasse”. Sooja annavad puupliit koos soojamüüriga ja elutoas paiknev kamin. „Siiani pole ka kõige külmemate talvedega jahe hakanud,” kiidab peremees.
Veel üks väärikas palgivedu
„Saunamaja leidsime Hiiumaalt Kõpust ja see pandi üles aasta pärast elumaja valmimist. Tahtsime, et ka sõpradel oleks meie juures mugav ja hea, sest elumajas on parajalt ruumi vaid ühele perele. Saunamaja teine korrus on loodud just külalistele,” räägib Rein sauna sünniloo. Väliköök oli algselt plaanitud saunahoonest eraldi ehitada, aga siis arvasid Angelika ja Rein, et sauna otsas katuse all on ju hea küll. Uus hoone neelaks jälle suure hulga raha ja kõike seda ei oleks tegelikult ju nii väga tarvis ka. Looduse keskel õpib inimene vähemaga leppima ning lihtsatest asjadest rõõmu tundma. Praegu on pere sõnul puudu veel vaid üks korralik kuur, aga selle otsingud juba käivad.
Käsitöö maandab
„Väga suur osa on siin meie endi kätega loodud, ka valgustid ja väravad,” räägib Angelika. „Mulle meeldib vana mööblit korrastada, see aitab suurepäraselt lõõgastuda. Olen kõik meie toolid ja kapid, ka valamukapid korda teinud. Sisustuspool ongi siin minu kätetöö, Rein teeb rohkem suuri asju,” räägib kolme lapse ema. Ja lapsedki saavad koos vanematega meisterdada – maal juba igav ei hakka!
Hiiumaale omase korendus- ehk roigasaia tegemine võttis Reinul mõned aastad aega, sest pikkust on sellel omajagu ja materjali kulus palju. Ka ei võtnud peremees ehitamist kohustusena, vaid tegi vähehaaval iga kord, kui Salmel käis. „Viie aastaga sain lõpuks õuele tiiru peale,” on Rein rahul. Maad on siin täpselt niipalju, et jõuab silma peal hoida, hektari jagu. „Kui maatükk on liiga suur, siis koosnebki nädalavahetus ainult niitmisest, me tahaks aga lihtsalt puhata ka ja vahel jalad seinale visata,” naerab Rein. Pere peab majapäevikut. Iga kord, kui Salmel käiakse, kirjutatakse kõik üles: mis tehti ja milline ilm oli. „Nii huvitav on hiljem vaadata,” räägib peremees ning lisab, et kui kokku lugeda, siis tuleb kolm kuud kohaloldud aega neil tavaliselt aasta jooksul ikka täis.
Suurim väärtus on koosolemise aeg
„Vaikus ja rahu ja puhkus. Ja oma perega koosolemine!” nimetab Angelika märksõnu, mis talle linnas maakodule mõeldes pähe tulevad. „Kui meil seda kohta veel ei olnud, siis oli mul väga selge nägemus, milline see võiks olla. Ja meie kodu saigi täpselt selline, nagu ma tookord ette kujutasin!” on Angelika nähtud vaeva ja valminud tulemuse üle siiralt rahul. „Me üritame linnakärast ära tulla nii tihti kui võimalik. Siin saabub meelerahu, mis linnas tihti kaotsi läheb,” lisab Rein.
Maja taha on rajatud ka väike peenramaa, kust jõuavad kööki maitseroheline, herned ja kurgid-tomatid. Lisaks kasvavad maja ümber veel marjapõõsad ja paar õunapuud, mis varsti vilja kandma hakkavad. Ja maja ees roosipõõsal puhkevad peagi võrratud lõhnavad õied – uus suvi ootab ees!
