Kuidas renoveerida "paneelika" korterit?

Varje Talivee
Kodu & Aed
01.04.2013
Ruumi peategelane on uhke mustlasediivan, mille värvikad katted õmbles Elina. Helehallid betoonseinad loovad avara tunde ja tõstavad põnevad detailid hästi esile. | Juta Kübarsepp

"Paneelika” korterist võib saada mugava ja toimiva kodu ka suurele perele, kui appi tuleb kogemustega spetsialist. Sisearhitekt Elina Freimuth kavandas 60ndatel ehitatud Mustamäe kolmetoalise tüüpkorteri sobivaks viieliikmelisele perele.

 

Millele võiks paneelmaja korteri korrastamisel enim tähelepanu pöörata ja millest alustada?

Tähelepanu võiks pöörata paneelmajja sobiliku interjööri loomisele. Nagu kõigi kodude puhul, on mõistlik hoida sidet hoone arhitektuurse ilmega. Villalik luksus või talupojalik interjöör võiksid jääda siiski villadesse ja maakodudesse.

Esimese sammuna on mõistlik uuendada elektrisüsteem. Kuigi nüüd on juba enamikus paneelmajades vanad kommunikatsioonid uute vastu vahetatud, on sageli elektrijuhtmestik vana ja seetõttu ka ohtlik. Mugavuse huvides võiks vastavalt pere vajadustele ka korteri planeeringut korrigeerida.

Millist nõu annaksid, kui ei soovita siiski seinu maha võtta?

Seinte eemaldamiseks ja avade tegemiseks on vaja projekti ja see ei ole alati hädavajalik kulutus. Eraldi köögil on oma plussid. Esiteks jääb alles seinapind, mille äärde planeerida mööblit. Lisaks on paneelmajadel kohutavalt kehv, praktiliselt olematu ventilatsioon – madalamatelt korrustelt tõmbab ka kõige võimsam õhupuhasti söögiaurud ära väga vaevaliselt.

Kindlasti tasuks mõelda, millised on pere harjumused ja tavad. Kui perele on oluline ühiselt suure laua taga einestada, siis võib paigutada söögilaua tuppa ja köögis sellest üldse loobuda. Selle asemele võiks planeerida hoopis köögikappe. Nii saab tegelikult väga mõnusa ja praktilise köögi ka paneelmaja korterisse.

Suletud köögi üheks peamiseks miinuseks on aga see, et köögis toimetaja on ülejäänud perekonnast visuaalselt ära lõigatud. Selle vastu ei aita aga tegelikult ka seinte eemaldamine, sest pliidi- ja valamutsoon jäävad toa suhtes ikkagi kas külg- või vastasseina.

Kuidas tillukesse vannituppa ruumi juurde võita?

Kuna koridori üleriiete niši jaoks ei olnud ruumi juurde võtta mujalt kui vannitoast, tuli millimeetri täpsusega välja arvestada, et kõik vajalik ära mahuks. Õnneks oli korteris planeeringut juba eelnevalt mõnevõrra muudetud (koridori ja elutoa vahelisse seina oli tehtud ukseava), seetõttu võis osa koridorist ära kasutada vannitoa laiendamiseks. Vannist tuli küll loobuda, aga selle asemele sai koridorist juurde võidetud ruumi paigutatud dušinurk. Vanni asemele said valamukapp kodukeemia jaoks, tööpinna-alune mustapesusahtel ja pesumasin. Nuputamist oli siin kõvasti, aga lõpuks sai kõik toimima.

Mida kitsa esikuga ette võtta?

Esiku saab toimivaks kohe, kui tekitada üleriiete jaoks nišš, mis oleks vähemalt 550 mm sügav. Isegi 70 cm laiusest avast on juba väga suur abi. Sõltub välisukse asukohast, mõnes korteris on olemas paarikümne sentimeetri sügavune süvend nagide mahutamiseks. Kuna siin taolist nurgakest ei olnud, tuli selleks ruum võtta vannitoast. Nii saigi WC-pott sammu võrra edasi tõstetud ja selle asemele ehitatud nišš paari riiuli, sahtli ja riputustoruga. Niši tagasein on ühtlasi vannitoa seinaks – ligipääs torudele on tagatud selle küljeseinast, paneeli saab paari kruviga lihtsalt eemaldada.

Mida lastetuba kujundades silmas pidada?

Oluline on arvestada nii laste vajaduste kui ka eelistustega. Sageli tuleb lastetuppa luua keskkond, mis sobiks samal ajal nii teismelisele, koolieelikule kui ka väikelapsele. Nõnda oli ka siin võrdselt olulisel kohal töö- ja mänguruum. Seetõttu projekteerisin akna alla terve toa laiuse sahtlitega töölaua, mida saavad vajadusel kasutada lausa neli last korraga. Kuigi naritüüpi voodi röövib üldjuhul toast palju õhuruumi ja tekitab täistuubitud tunde, oli see siin põrandapinna huvides hädavajalik.

Mahtude tasakaalustamiseks sai vastasseina projekteeritud mänguline ja mahukas majakujuline kapp-riiul. Nii on igal asjal oma koht ja tuba on kergem korras hoida. Igasugused lõbusad lastepärased tapeedid ja tekstiilid tuli siin teismelise tungival nõudmisel välistada. Oma olemuselt märksa neutraalsemad täpid ja triibud aga sobisid. Lastetoa õhkkonda aitasid luua ja rõhutada rõõmsad värvitoonid: punase, kollase, roosa ja rohelise erinevad varjundid.

Millega viimistlusmaterjalide valikul arvestada?

Ei tasu karta autentseid materjale, mis aja jooksul lisatud kihtide alt välja kooruvad. Ka neid võib väga kenasti eksponeerida – näiteks ehedat betoonseina ja laudpõrandat. Lisaks võib kipsseintest ja uuest parketist loobudes säästa ka päris arvestatava summa. Selle asemel võiks investeerida hoopis nendesse esemetesse, millest ka mujale kolides kasu oleks.

Üldiselt ei või nõuka-aegsetes paneelmajades iial teada, mis seisundis pinnad pealmiste kihtide alt välja tulevad. Siin olid põrandatel värvitud lauad, mis ei olnud küll kõige paremas seisukorras, aga nägid pärast hööveldamist piisavalt head välja, et neid vahatada ja õlitada. Esikus olid lauad eksponeerimiseks sobimatud ja nii tuli mõte katta põrand hoopis struktuurse vaibaga, mis takistab õuest koridori sattuval prahil tuppa kanduda. Esikusse vaipa valides tuleb tähelepanu pöörata ka vastupidavusele, hästi sobivad ühiskondlikku ruumi mõeldud vaibad.

Seinte viimistlemisel valisime lihtsaima tee ning piirdusime enamjaolt vaid värvimisega. Ei mingit pahteldamist – kõik paneelide augud ja konarused jäid taotluslikult oma loomulikul kujul näha. Isegi värvitoon sai valitud betoonile võimalikult sarnane. Vaid esikus ja lastetoas on erandina kasutatud tapeeti ja tahvlivärvi. Vannitoas tuli kihtide alt välja tugeva krobelise struktuuriga robustne, kuid samas väga efektne paneelsein, mis sai kaetud niiskuskindla värviga. Kontrastiks on vastasseinas maast laeni ulatuv veekindlaks töödeldud foto (www.ellington.ee), mille tegin ise Nõmme pargis. See on peegelustelt vaadeldav ja lisab väikesele vannitoale ruumilisust ja värvi.

Kuidas sündisid tahvlivärviuksed jm põnevad pinnad?

See sai alguse korteri originaalustest, mis ei näinud välja nii head, et neid muutmata kujul säilitada, kuid olid väljavahetamiseks liiga korralikud. Sain mõtte katta uksed tahvlivärviga – sügava mati tooni tõttu jäävad väiksemad iluvead nüüd märkamatuks. Ja ustele on hea märkmeid teha!

Tahvlivärviga sai kaetud ka köögi ja toa vahele jääv seinajupp ning lastetoa majariiuli-tagune sein, mis on igati praktiline. See võimaldab lastel end kriidi abil loominguliselt väljendada ja kirjutamist harjutada. Tahvlisein vajab kindlasti kruntvärvi, mis võiks samuti olla tahvlivärvi tooni, sest siis ei kulu värv kriidiga kriipimisel maha.

Milliseid taaskasutusideid korterit kujundades kasutasid?

Mõõdukas taaskasutus on väga mõistlik – lisaks säästmisele (igas mõttes) saab nii ka märksa omanäolisema lõpptulemuse. Siin sai kogu kujundus tegelikult alguse just taaskasutatud asjadest: diivanist, ilma jalata ümarast lauaplaadist ja TV-alustest kappidest. Lauale jalga otsides selgus, et selle hind võrdub uue laua hinnaga. Suur kaablirull tundus igati sobiv alternatiiv. Mõõdult väiksemale kaablirullile pandi rattad alla ja nii sai sellest diivanilaud. Pindude vältimiseks tuli rullid eelnevalt muidugi lihvida ja värvida.

Diivan leiti vanamööblipoest. Konstruktsioon oli heas korras, ainult katteriie oli saanud kahjustada. Kuna see tuli nagunii välja vahetada, oli hea võimalus katsetada erinevate kangastega ja luua üks efektne mustlasediivan!„Õigete” mööblikangaste leidmine oli üks suurimaid katsumusi. Pärast kuudepikkust otsimist valisime täiesti tavalised puuvillased kangad – spetsiaalse mööblikangaga sai kaetud vaid käetoed ja istepadjad. Madalad kapid said üle värvitud ja remondi käigus tekkinud puidujääkidest tehti samasse seina erivärvilised riiulid. Ka kogu korteris kasutatud vaibad ja kardinad on leitud erinevatest vanakraamipoodidest ja kaltsukatest. Samuti magamistoa laevalgusti, mis on tõeline retropärl!

Mis on selle korteri plussid?

Esile võiks tuua näiteks head planeeringut, mis võimaldab luua magamistuppa eraldi garderoobi, ja lisaks ka suhteliselt suurt lastetuba. Paneelmaja kohta on maja ümber üllatavalt palju kõrghaljastust. Iga koduga tasub vaeva näha, et seal oleks võimalikult mõnus olla ja elada. Eriti oluline on see just vanades paneelmajades, sest planeeringult on need suhteliselt kasutajavaenulikud – ruumid on kitsad, panipaiku vähe jne. Nutikalt planeerides ja kujundades võib neis aga luua vägagi meeldiva elukeskkonna.

SISEARHITEKTI 7 NÕUANNET:

  1. Õige asi õiges kohas! Maja arhitektuur olgu ka sisekujunduse aluseks. Sadul sea selga ei sobi.
  2. Mõtle enne kolm korda, kui midagi ära viskad! Kasuta korteri algmaterjali maksimaalselt ära: puidust põrandaid, naturaalseid seinu jne. Vana puitmaterjali saab kasutada näiteks riiulite ehitamisel.
  3. Panipaigad, panipaigad, panipaigad – nende jaoks peab ruumi leidma! Siis on kodu mugavam, kenam ja lihtsam korras hoida.
  4. Vaheseinte lammutamine ei ole alati parim lahendus! Avatud köök nõuab korralikku ventilatsiooni, mida vana ventilatsioonisüsteem ei suuda ka korraliku õhupuhastaja olemasolul tagada ja nii on üsna pea kogu korteri seinad ja laed rasvakihiga kaetud.
  5. Värv on lihtsaim viis kodule uue ilme andmiseks! Must tahvlivärv peidab pisivead, sest neelab valgust.
  6. Vanakraamipoodidest ja kirbuturult võib leida huvitavaid aardeid, mis saavad pärast väikest tuunimist uue näo ja värske hingamise ning muudavad kodu omanäolisemaks. Kirbuturu-šikk on in!
  7. Kodukujundamisel tuleb arvestada kõikide pereliikmete soove! Kooskõlasta lastetoa tapeet ja tekstiilid ka lastega.

Sarnased artiklid