Kes: Andres (41) ja Anton Aston (9)
Mis: 76,5 m² kahe magamistoaga korter kolmel tasapinnal
Kus: 1910. aastal ehitatud majas Tondi sõjaväelinnakus
„Mul on vanade, korstna ja paksude seintega kivimajade vastu alati nõrkus olnud,” tunnistab Andres. Isa rõõmuks kiitis ka üheksa-aastane Anton Aston valiku heaks. Suvel värvib päike suursugused aknaruudud ka vastasseinale, aga talvel võtab korteris maad hämarus: „Mulle sobibki kohe nii,” kiidab Andres. Isa ja poja uus kodu asub muinsuskaitse alla võetud väärika ajalooga Tondi sõjaväelinnakus, mille ehitamine algas aastal 1910. Perioodil 1920–1940 tegutses seal Eesti Vabariigi Sõjakool ja kuni okupatsioonivägede lahkumiseni paiknes Nõukogude armee. Nüüd toovad restaureeritud hooneisse uut elu moodsad kontorid ja loftkorterite elanikud. Koduuks avaneb rahulikku päikeselisse hoovi, kus haljendab muru ja hõljub kivikilbiku mesimagusat lõhna.
Ehedaid materjale eelistades
„Kui ma esimest korda seda läbi kolme tasandi ulatuvat kitsast musta karpi vaatamas käisin, tekkis kohe õige tunne ja kujutasin endale ette küll, mis sellest tulla võiks,” meenutab Andres. Korteri kujundamisel aitas kätt pulsil hoida arhitektuuri tudeerinud filmikunstnik Eva-Maria Gramakovski. „Tagasi vaadates saigi elamine selline, nagu ma alguses vaimusilmas lootsin,” ütleb Andres.
Karp oli näidisena müügis päris pikalt. Andres sirvis aegsasti veebist loftide interjööre ja mõlgutas planeeringumõtteid. Koos Eva-Mariaga valiti välja sobivaimad ideed. „Seejärel valisime viimistlusmaterjalid: põrandalauad, plaadid, pabertapeedi, värvitoonid jne,” jätkab korteri peremees, kelle sõnul andsid neile arhitektiga õige suuna kätte mõnus vana punane tellis (mis alguses oli küll suuresti krohviga kaetud) ja inspireerivalt ehedad betoonpinnad.
Tööd tuli teha palju. Juba tellisseina krohvist puhastamine oli üpris vaevaline tolmutamine. Köögi-elutoa täiskõrgus on kuus meetrit. Aknaseinast oli osa telliseid kadunud igavikku. Neile leidis mees Lõuna-Eestist ühe 19. sajandil ehitatud koolimaja varemetest ajastutruud asendajad. Plasttorude asemele paigaldati raudtorud, köögi-elutoa valge radiaatori asemele malmist ja iseloomukam. Et pliidi jaoks ruumi juurde võita, tuli taotleda luba süvistada 70 cm paksusesse müüri väike nišš. Elektrijuhtmed, torud jt kommunikatsioonid sooniti põrandale ja seintesse ning krohviti üle, samal ajal kui puhastatud ja taastatud tellisseinal moodustavad kangasjuhtmed hillitsetud industriaalset graafikat. Krohvitud sein värviti algul heledama, seejärel tumedama värviga ning kohe seejärel on seina lapiga hõõrudes vanutatud – et saada tundlikku ja naturaalset ilmet. Laetalad on üle värvitud.
Võõrastele rangelt keelatud!
Kas niisuguses vanas majas ka kummitab? Andres kinnitab naerdes, et siin on väga hea aura ja mingisuguseid kummitusi ei pea kartma. Üht-teist akuraatset on siiski müüride vahele jäänud, sest kõige kõrgemal katusekorrusel oleva Anton Astoni toa uksele on kinnitatud korralekutsuvad reeglid:
- Ei ropenda.
- Võõrastel ilma loata sisenemine rangelt keelatud!
Selle õdusa katusekambri juurde kuulub ka poisi isiklik tualetiga pesuruum. „See ei tähenda, et koolist saabudes läheb poiss üles ja rohkem me ei näegi,” selgitab isa. Politseinikuametit kaaluval Antonil on olemas ka raadiosaatjad, et korruste vahel kõrguvas kodus operatiivselt sidet pidada. Koolipoisi tuba on sisustatud askeetlikult, aga kõik vajalik on olemas.
Autopiltidega pabertapeet (salongist Muster) iseloomustab toa elaniku huve. „See on tapeet, mida saab värvida, poiss valis selle ise paarist etteantud variandist välja.” Toas on nii päris vana kui uut mööblit. „Kuigi ma eelistan pigem vana ja eestimaist, pidin voodid, mõned kapid ja riiulid Ikeast hankima,” mainib korteri peremees. Magamistubade voodiesised, kusagilt laadalt ostetud kaltsuvaibad on nendega rännanud ühest elamisest teise.
Pelgupaik
„Olen siin nüüd pool aastat elanud ja tunnen end väga hästi. Samas võtan seda ajutise peatuspaigana. Tahan tegelikult Lõuna-Eestisse tagasi kolida, aga ma ei tea, millal see juhtub,” avaldab Mulgimaalt pärit Andres naerdes oma salasoovi. Tema hinnangul on nende uus, uhke elamine pigem tagasihoidlik ja minimalistlik.
Spetsiaalselt köögi tarvis otsitud uusantiikne kummut (Altermööbel) on mustaks värvitud ja lopsaka dekooriga kapist on kujundatud ootustele vastav köök koos töötasapinda oskuslikult uputatud valamuga. Aegade sidet loovad köögiriiulile paigutatud vanatädi pärandatud Langebrauni portselan, Lorupi klaasid ja Kalevi hiigelsuur klaaskompvekipurk – vanatädil oli Paides pood, sellest niisugune luksusmõõt.
Maja iseloomuga sobib hästi ka söögilaua külge kinnitatud ja täiesti originaalselt punane vändaga hakklihamasin. Selle laua taga on mõnus viirukit tossutada ja vinüülplaate kuulata. Televiisorit saab vaadata ka teise korruse rõdult ehk lugemisnurgast. See on perforeeritud plekist galerii-tasapind, mis mahutab raamaturiiuli ja annab ühtlasi avarust isa magamistoale, kus lugemisnurga kõrval on ka Andrese töölaud, haruldane Vene juugendi näide.
Kiiresti ja korralikult
„Kodu ehitamine ja kujundamine on suur vastutus,” tõdeb Andres, kes suutis ühe suvega täiesti tühja karbi stiilseks elamiseks muuta. „Loomulikult tänu headele abilistele.”
Oma aja ja pühendumise võttis sauna ja duširuumi ehitamine alumisele korrusele. Et pesuruumi mahuks ka saun, sai tekitatud uus vahesein ja muudetud valamu asukohta. Saun oli tingimata vajalik: „Ei osanud mõeldagi, et ma sauna ei saa!” Väikesele stiilsele kümblusruumile annavad näo naturaalsed materjalid: linaõliga töödeldud leiliruum, Huumi kuulus keris Drop, hästi valitud keraamilised plaadid (Noto, Balti plaat) ja alasti betoon, mida on vaid lakiga kaitstud. Hea saunaõhu tagab korralik ventilatsioon: olemas on nii sisse- kui ka väljapuhe.
„Me kolisime sisse, kui korter oli täiesti valmis ehk kõik vajalik omal kohal. Üks must karp on ellu äratatud. Algmaterjal oli suurepärane ning meie valitud naturaalsed viimistlusmaterjalid ja maja iseloomuga harmoneeruv sisustus loovad kokkuvõttes meeldiva ökoõhustiku,” arutleb konkursil „Kodu kauniks 2016” stiilseima kodu preemiaga pärjatud korteri õnnelik omanik.
Kommentaar
Sirje Kadalipp, sisekujundaja, „Kodu kauniks” kodužürii ekspertliige:
See endisesse sõjaväehoonesse rajatud loftilik korter on kindlasti selle aasta konkursi kõige erinäolisem kodu. Väga hea tunnetusega on välja mängitud arhitektuurse algmaterjali võlud ja võimalused. On leitud suurepärane tasakaal vanade ja uute ehedate materjalide vahel. Tunnustust väärib nutikas lisaruutmeetrite tekitamine. Eriti muljetavaldav on köögimööbli lahendus, mis mõjub lausa skulpturaalse ruumikujunduselemendina. Industriaalse hõnguga kodu on usutavalt elatav ja hubane.
