Enam paremini kui Helen Leemets oma pere elamist kirjeldab, ei saagi: „Iga päev, kui vaatan meie maja ja aeda, läheb meel rõõmsaks.”
Aastaid tagasi leidsid Helen ja Raul, et linnakorteri asemel oleks hulga toredam elada oma majas, mille ümber on suur ae
Maailmakuulsa Hollandi aiadisaineri Piet Oudolfi looming tekitab vastakaid tundeid. Ta on jõudnud läbi raamatu „Moodne maastik püsikute ja kõrrelistega” paljude eestlaste südamesse ning samas leidub piisavalt neidki, kes tema tööst lugu ei pea.
Kolm põlvkonda naudib elu oma suure aiaga hubases aedlinnakodus, hinnates ühtaegu nii mineviku pärandit kui ka moodsa aja võimalusi.
Jalgväravast sisse astuja viib heledast Ungru paekivist aiatee läbi rohelise muruvaiba tahapoole, kreemvalge puitlaudi
Piret ja Väino Rasti aed võlub lihtsuse ja maitsekusega. Lilleilu on koondunud elumaja äärde kahte suurde peenrasse, kraavipervel puhkevad kevadel tuhanded tulbid.
Kui elumajal on kümnete ruutmeetrite suurune terrass, aias avar sillutatud lõkkeplats, leiliruum ja kümblustünn, saab väljas mõnusalt aega veeta ka aasta külmematel kuudel, suvest rääkimata.
Aastaid tagasi oma uue kodu ümber aeda rajama hakates võtsid M
"Aed peab ikkagi lähtuma majast, need kaks peaks kandma ühtset joont," soovitab mainekas briti aiadisainer Richard Miers, kes kujundanud väliruume üle ilma. "Kui maja on traditsiooniline, tuleb taolisena luua ka aed.
Vanades aedades püsinud lilled mõjuvad jõulise ja suursugusena, neil on olnud aega kasvada muljetavaldavateks värvilaikudeks.
Vastupidavad ja pikaealised sibullilled püsivad aedades aastaid ilma erilise hooleta.
Tänavusele konkursile laekunud aedade hulgast valis žürii välja kümme finalisti, lähtudes aiast kui kaunilt ja maitsekalt kujundatud õueruumist, mis peegeldab ühtlasi aiaomanike väärtusi, hoiakuid ja elustiili.
Võiduaedades on rohkem tähelepanu pöörat