Inimestel on alateadlik komme lillede puhul nina õite juurde panna, et teada saada, kas ja kuidas see lõhnab. Aromaatsete õitega toalilled lisavad koju uue väärtuse – lõhnaemotsiooni. Ruumis pikalt viibides me harjume sellega, ent kui lõhnav taim satub lähedusse või astume tuppa pärast väikest eemalolekut, on aroom taas tugevamalt tunda.
Meeldiv lõhn toob positiivseid emotsioone ning parandab meeleolu. Ega ilmaasjata pole parfüümides kasutatud jasmiini, gardeenia või apelsiniõie lõhnanoote. Õues need soojemast kliimast pärit taimed meil vastu ei pea, ent toas saame nahkja rohelise lehestiku kõrval nautida ka kaunite õite ilu ja lõhna.
NB! Lõhnatundlikel inimestel võib jasmiini, gardeenia, hüatsindi, liilia või pärgväändiku lõhnast pea valutama hakata. Seetõttu ole tugevasti lõhnavate õite kinkimisel ettevaatlik!
Tähendusrikas valge
Valgel on ajast aega olnud väga tähtis roll. Valged õied sümboliseerivad puhtust, lihtsust, süütust, tõde, täiuslikkust, rahu ning armastust. Nii on neil sakraalselt sümboolne tähendus pühapiltidel. Tänapäevani on abielutseremoonias pruut enamasti valges ning pruudikimbuski domineerivad valged õied.
GARDEENIA
Toataimena on ammu tuntud ja armastatud jasmiingardeenia Gardenia jasminoides. Gardeeniaid leidub looduses Aasia, Aafrika, Madagaskari ning Vaikse ookeani saarte troopilises ja subtroopilises piirkonnas 140 liiki. Enamik neist on lõhnavate õite ja igihaljaste lehtedega põõsad või väikesed puud.
Gardeeniad on oma nime saanud 18. sajandi Šoti juurtega Ameerika loodusteadlaselt dr Alexander Gardenilt. Valge gardeeniaõis sümboliseerib salajast armastust ning austust. Lääne traditsioonis tähistab õis pigem rõõmu, rahu ja vaimsust ning eriti 19. sajandi härrased kandsid seda koosviibimistel nööpaugulillena.
*Gardeenia armastab hapumat mulda nagu näiteks ka asalea ja apelsinipuu. Roodudest alates kollaseks tõmbuvad lehed viitavad kloroosile, mis tähendab, et taim ei saa vajalikke toitaineid vale koostisega mullast kätte. Teda tuleks väetada rododele või tsitruselistele mõeldud väetisega. Gardeenia ei vaja suurt potti, kuid tuleb jälgida, et muld oleks pidevalt niiske. Ebaühtlane kastmine võib põhjustada lehtede ja õienuppude varisemist.
JASMIIN
Jasmiin on tulnud meile Euraasia, Austraalaasia ja Okeaania troopilisest ja subtroopilisest vöötmest. Neid enamasti igihaljaid põõsaid ja ronitaimi on looduses umbes 200 liiki. Jasmiine kultiveeritakse lõhnavate õite tootmiseks, mida kasutatakse nii kulinaarias, parfümeerias kui ka paljude rituaalide puhul. Toataimena on enam kasvatatud harilik jasmiin Jasminum officinale, õiekas jasmiin J. multiflorum ja roosa jasmiin J. polyanthum.
*Nõtkel ronitaimel võib hargnemise vältimiseks latvu pintseerida või tagasi lõigata. Tee tagasilõikus pärast õitsemist, siis ei teki võimalust arenevaid õiepungi kahjustada. Jasmiin vajab õienuppude moodustamiseks kuu-pooleteise pikkust jahedat, pimeda ööga ja vähendatud kastmisega puhkeperioodi. Õienuppude ilmudes vajab taim mõõdukalt soojust (16–18 kraadi), piisavalt mulla- ja õhuniiskust.
PÄRGVÄÄNDIK
Õiekas pärgväändik Stephanotis floribunda pärineb Madagaskarilt. Roheliste läikivate lehtede ning vahajate valgete lõhnavate õitega ronitaim võib kasvada kodumaal kuni kuuemeetriseks. Taime saab edukalt kasvatada ka siseruumis ning hea õnne korral kannab ta suuri munakujulisi vilju. Vili ei ole söödav, see sisaldab hulga kuivi lendkarvakestega seemneid. Toataimena kasvatatakse õiekat pärgväändikku, perekonda kuulub erinevatel andmetel 10–20 liiki. Õieka pärgväändiku armsad lõhnavad õied on maailmas levinud pruudi kaunistamise tseremooniates.
*Toataimena vajab ta valgusküllast ruumi, piisavalt niisket õhku ning pikkade varte toestamist. Kevadel lõigatakse väljaveninud ja nõrgad varred kolmandiku võrra tagasi, ent liiga tugevat tagasilõikust taim ei armasta.
Ostes pane tähele:
• Taimi võid leida aiaärides aasta läbi, kuid jasmiine müüakse enam talvisel, gardeeniaid ja pärgväändikke kevadsuvisel hooajal.
• Jälgi lehtede ja varte olukorda: terved ja puhtad lehed ning tugevad varred viitavad elujõulisele taimele.
• Võimaluse korral vali taim, kellel on näha rohkem avanemata õiepungi kui avanenud õisi – nii jätkub õieilu kauemaks. Jälgi, et õiepungad oleksid värsked, mitte longus ega kahjustatud.
• Uuri taime võimalike kahjurite esinemise osas – piilu lehekaenaldesse ning lehtede alla. Kahjuritega taime ei soovitata koju tuua, sest nii võivad need levida ka teistele toataimedele.
• Paki ostetud taim hoolikalt paberisse, et ta jahedas välisõhus kahjustada ei saaks.
Olulised hooldusnipid:
• Jasmiin, gardeenia ja pärgväändik vajavad kõik valget kasvukohta, ent mitte põletavat päikest. Gardeenia ja jasmiini võib külmavabaks perioodiks ka õue suvitama tõsta, kus niiske ja värske õhk soodustavad tugevamate taimede kasvamist.
• Kasta korrapäraselt. Väldi nii mulla läbikuivamist kui ka seisvat vett.
• Õitsemise eel ja ajal väeta taimi regulaarselt ning nopi ära närtsinud õied. Nii pikendad taimede õitsemist.
• Väetamiseks vali õitsevate taimede väetis. Väetise liigne lämmastikusisaldus paneb kasvama lehed, ent ei soodusta õite moodustumist.
• Gardeenia ja pärgväändik eelistavad pärast õitsemist jahedat (kuni 15-kraadist) puhkeperioodi. Looduslikult langeb see talvekuudele, kui ka välisvalgust on vähe. Sisetingimustes tuleb hoida neid taimi talvel jahedamas. Et valgust on niigi vähe, tuleks nad asetada võimalikult valgesse kohta või anda isegi lisavalgust. Kasta tuleks vähem ning mitte väetada. Uued õienupud arenevad kevadel, kui valgust on üle 12 tunni.
• Vaid jasmiini õienupud arenevad alla 12 kraadi juures. Tema eelistab puhkeperioodi hilissügisel enne õitsemist. Seetõttu on taime õitsevana rohkem saada detsembrist märtsini.
• Jasmiin ja pärgväändik on ronitaimed. Nende paigutamisel saab olla loominguline. Kasuta taime püstihoidmiseks traadist tuge, kasvata teda pärjana või hoopis ripptaimena.
