Kes: Linda ja Mati Asmer.
Kus: Alliku küla, Saue vald.
Mis: Roosikollektsioon 4900 m² suurusel krundil.
Tingimused: Vääna jõe lähedane niiskemapoolne maa, savine muld.
Kui aastakümneid valitses perekond Asmeri õuemaal põllumajandus, siis ühel hetkel vallutasid aia roosid. Linda Asmeri roosikollektsioon kasvas aasta-aastalt – hiljuti lisandus aias kasvavale 360 roosisordile veel 130 taime Gardenist, 23 roosi Rosmakorist, 5 roosi Hansaplandist ja Hortesest. Kahjuks tuli perenaisel tänavu (aastal 2013 - toim.) oma armastatud aiast loobuda, aga rikkalikust roosikollektsioonist on siiski põhjust kirjutada nii teistele eeskujuks kui ka toredaks mälestuseks. Roosipisikusse nakatunul pole lootustki terveks saada.
Mitmekülgne koduaed
Suure, 4900 m² krundi keskosa hõlmab roosiaed, aga tervikut ilmestavad ka okaspuude ja püsikute aianurk, nelja väikese veesilmaga kivipeenar ning tuult kinni hoidev kõrge raamistus. Perenaine elas siin juba lapsest saati ning kasvas koos puude-põõsastega. Vanemast ajast on tänini jäänud marjapõõsaid roosiaiast hekina eraldav floksipeenar, õunapuud ning suur osa kõrghaljastust. Aeda on ümber kujundatud ajapikku, vaid roosikollektsioon tuli korraga ja võimsa lainena.
Aastatega jõudis suureks sirguda seemnest kasvatatud kuusehekk ning teisedki istutatud puud-põõsad. Väikeses magnooliate kogus leidub Loebneri magnoolia ’Leonard Messel’, tähtmagnoolia, Soulange’i ja Sieboldi magnoolia, kellest mõni õitseb siin juba 4–5 aastat. Põnevad on ka nõiapähklipuud. Enamasti põõsana tuntud taimed on kasvanud juba väikese puu mõõtu. Nad õitsevad novembri lõpus, kui lumi maas, teist korda aga varakult märtsis ning kannavad ka vilja.
Omaette värvika nurga moodustavad enne rooside tulekut Linda huviorbiidis olnud okspuuvormid ja nende vahele poetatud värviliste lehtedega helmikpöörisesordid. Hooaja algul kirendab aed kevad- ja sibullilledest. Juulis lahvatab õide floksipeenar. Kõige silmapaistvamad on siiski juunis õitsemisjärje üle võtvad roosid. Nende õitsemine kestab väiksemate ja suuremate lainetena järjepanu sügiseni.
Rooside vallutuskäik
2007. a sai Asmerite pere hoolitsetud ja kauni kodu eest peaministri allkirjaga Kauni Kodu diplomi. 2008. aastal astusid aga aeda roosid, et kogu ilme teiseks muuta. Esimesena tuli siia Kordese hübriidroos ’Dornröschen’, kuid lõpuks oli taimi nii palju, et kõik ei jäänud enam meeldegi. Kirjusid ja väikeseid pompoonroose Linda ei ostnud, küll aga kogunes siia seinast-seina igas värvis muid roosisorte. Istikud soetas ta põhiliselt Juhani puukoolist ja Rosmakorist. Perenaisele meeldisid kreemid ja kollased toonid, kuid kahjuks kipuvad just need talvel kergemini välja minema.
Kõige sümpaatsem oli Lindale vaieldamatult ’Mme Plantier’: „See roos õitseb vaid korra, aga ta on kirjeldamatult ilus. Lehti pole nähagi, vaid õied. Lemmikud on ka rohekasvalge ’Polarstern’ ja ’Marco Polo’ oma eksootilise õievärvi poolest ning ’Amsterdam’, kelle õis püsib vähemalt kaks nädalat. ’Grace’ võlub oma säbruliste kroonlehtedega ja imekaunis on ka ’LD Braithwaite’. Aias on esindatud ka kõik müügilolevad violetsed roosisordid. Palju on Mart Ojasalu aretatud roosisorte, suurem osa on siiski Delbardi, Tantau, Austini, Kordese ja Harknessi aretised.”
Roosikollektsioon ei asu aias mingi kindla põhimõtte järgi. Taimed istutati nende soetamise käigus – igal aastal lisandus mõni segaistutusega peenar. Kohe maja ümber sirgub 38 väänroosi, tuntumatest roosatavad ’John Davised’ ja punab ’Flammentanz’. Aia keskosas kaarduvad rooside istutusalad rikkalikuks rosaariumiks. Toele suunatud väänroosidest on moodustunud väike galerii. Kõikidel roosidel on juures korrektsed sildid sordinime ja õievärviga. Kõik roosipeenrad on kantud kaardile. Nii on lihtne ka kevadel järge ajada ja näha, kuidas keegi end ülal peab.
Roosiaia hooldustööd
Roosiaed nõuab päris palju hoolt, kuid õnneks lubas Linda töögraafik aiatöödest täit rõõmu tunda. Tütredki on juba suured ning kasvatavad oma lapsi, nii et roosidele sai mõnuga pühenduda. Abikaasaga koos niideti muru ja pritsiti roose, kõige muuga sai Linda ise hakkama. Omavahelise kokkuleppe kohaselt võis ta rosaariumit laiendada oma võimete piires.
Rooside puhul on suuremad tööd talveks katmine ja kevadine lahtivõtmine. Seda tasub teha korralikult, et talv suvist tööd ja vaeva ei rikuks. Meie kliimas on ju talv alati pisut ettearvamatu. Põõsaste ümber paigutati raamid, taimedele kuhjas Linda kuiva turvast ning kattis veel külmakaitsekangaga. Kevadel võttis ta katte taas lahti, lõikas ja väetas taimi. Kevadel väetas Linda oma hoolealuseid Compo roosiväetisega, millest jätkus kogu suveks.
Ka mürgiseid kaitsevahendeid ei saa kaunite õite nimel aiast päris eemal hoida – haigustevastane profülaktiline pritsimine aitab ära hoida seenhaiguste ja põletike leviku. Oma aja võttis istutusalade rohimine ja närbunud õite koristamine. Sellise sordihulga puhul tuleb aiast üle päeva terve kärutäis õielehti, kord nädalas sai kõigis peenardes ka mulda kobestatud. Kui seda pidevalt teha, on see pigem mõnus suhtlemine taimedega kui päris aiatöö. Nii saab kõik lemmikud järjest läbi käia ning uurida, kuidas neil läheb!
Perenaise Linda 5 roositarkust
1. Suhtlesin oma roosidega. Kui pidin neid ümber istutama, jätsin närbunud õied mõneks päevaks lõikamata või hilinesin kahjuritõrjega, vabandasin nende ees. Rikkaliku õitsemise puhul kiitsin, haiguse ilmnemisel küsisin, mis viga. Rääkisin nendega nagu oma lastega.
2. Väiksema roosiaia puhul soovitan osta vaid ADR-märgistusega taimi, mis on ostes kallimad, kuid haiguskindlad ega vaja nii palju hoolt. (ADR-tähistusest loe ajakirjast Kodu & Aed 04/2012.)
3. Septembri teisel poolel tuleb kindlasti eemaldada vesivõrsed ja kärpida võrsetippe 10 cm võrra. Oktoobris tuleb lõigata ära üks kolmandik põhivõrsest.
4. Roosid on soovitatav katta vähemalt 25 cm kõrguseni turba või mullaga. Täiendavaks katmiseks kasutasin paksu pakasekangast, olemas oli ka värske õhu juurdepääs, kuid soojemate ilmadega vettis kate läbi ja 2010. a hävinesid paljud taimed haudumise tõttu. Kogenud roosikasvatajad soovitavad kasutada katmiseks peenravaipa. Hiirtele panin talveks katte alla mürki. Kevadel tõstsin katte servad üles karkassile, katte eemaldasin lõplikult aprillis.
5. Suvel möllasid aias mügrid, kellega oli meil hea koostöö: peenrad olid nende poolt mullatud, samas ei hävinenud nende tegutsemise tõttu ühtegi roosi.
