Kes: Hiie ja Andres Laas ning aprillis 15aastaseks saav emane kass Kius.
Mis: 1300 m2 aedlinlik ilu- ja puhkeaed.
Kus: Valgas Toogi tänaval.
Tingimused: Kõrge põhjaveega, tõstetud pinnasega krunt. Pinnas varieerub krundi piires savist ühes kuni liivani teises ääres.
Kui Valga linnavalitsus pani 1996. aastal oksjonile Vene aja lõpus ehitama hakatud Toogi tänava majakarbid, siis tollal kahetoalises korteris lapsi kasvatanud Hiie ja Andres Laas selle võimaluse endale ostsidki. Maja asuti ehitama küll alles 2001. aastal, seni tuli aga krundi kuumaastikku linna nõudel hooldada ja niita.
„Alguses me ei teadnudki, et siin pinnasega nii hull lugu on. Meie krunt asub teiste suhtes lohus ning nii vihma kui lumesulamis vesi jookseb meile kokku. Dreenikraavide ja torudega on see nüüd eemale juhitud, ent pärast küttesüsteemi paigaldamist 2004. aasta kevadel maja keldris põlvekõrgust vett kohata oli ehmatav küll,” jutustab perenaine maja algusaja raskustest. Omapärane on ka see, et pinnas krundi ühes servas on väga savine, aga teises otsas valitseb peaaegu puhas liiv. Pinnase tõstmiseks ning parandamiseks on siia palju mulda juurde toodud. Maapinna kallet on muudetud mugavamaks tõstetud terrassi ja suuremate tasapindadega.
Puud on põhitegijad
Esimene puu, torkava kuuse hõbedane vorm, mis istutati krundile 2002. aastal, on perenaisel selgelt meeles. Selle aia eripäraks ja vooruseks ongi puude ja põõsaste julge kasutamine. See aitab koos korrektsete teede ja hooldatud muruga luua selge struktuuri, kus paaril viimasel aastal istutatud värvikamatel püsikutel on oma taust, raam ja esiletuleku koht.
Siin leidub nii euroopa kui jaapani lehist, jugapuid, musti mände, kasvavad kuusk ’Luua Pärl’ ja korea nulg, ent on ka värvikaid lehtpuid. Üks edevamaid on saarvaher ’Flamingo’, mis on eriti kena suve alguse roosakasvalgete lehtedega, samuti on siin koha leidnud punaselehised püramiidjas pöök ning jõudsa kasvuga lodjap-põisenelad ’Diabolo’ ja ’Red Baron’, veigelad ja iluõunapuud.
Igihaljastest püüavad pilku pügatud pukspuukerad ning rodode rivi. Tõsi küll, sealt rivist on olnud ka väljalangejaid ning ühe asendajana kasvab samuti niiskemaid tingimusi igatsev lepalehine kletra ’Pink Spire’. Et perenaisel ja peremehel on sünnipäev kevade lõpul, siis on palju puid ja põõsaid toodud kingituseks. Taimede valikul on Hiiele tähtsad leheja õieilu ning värv. Kuigi taimi ostma minnes on tal sageli juba internetis eeltöö tehtud, on puukoolist kaasa tulnud ka emotsioonioste, mille paigutamise üle on tulnud hiljem pead murda. „Käisin tütrega Järvseljalt taimi toomas, lõpuks oli terve auto täis. Kartsin, et saan mehe käest pahandada, aga kui koju jõudsin, istutasime need koos maha ja oligi asi korras,” meenutab Hiie üht saagikamat ostureisi. Järvselja aiandit kiidab ta väga, seal olevat alati väga abivalmid naised ning ilusad taimed. Enamik taimi ongi pärit kas Järvseljalt, Tartu või Juhani puukoolist. Kodus aitab ostetud või igatsetud taimi meeles pidada väike asjalik ja järjest täienev kataloog.
Naabrite vaated
Siinse Valga äärelinnas paikneva tänava elamud on ehitatud ühe põhiprojekti järgi, kus iga pere on vajadust mööda detaile muutnud. Lisaks enam-vähem sarnastele elamutele seovad piirkonna tervikuks ka elupuude rivid, mida tolmu, müra ja vaateid kammitsevate hekkidena on kasutatud. Tänavalt vaadatuna ongi maja ja aed peitunud toeka rohelise müüri taha. Aastate jooksul on erineval ajal istutatud puud enam-vähem ühesuuruseks kasvanud ning lisavad ülemise korruse aknast paistvale ümbrusele toredaid korduvaid aktsente.
Huvitavaks naabritevaheliseks lahenduseks on ka ühise joone, värvi ja ühtlase klibumultšiga istutusala, mille keskelt jooksev traataed jääb peaaegu nähtamatuks piirdeks. Nii kulgeb visuaalne ruum sujuvalt ühelt krundilt teisele ja muudab aia suuremaks, kui tegelikud krundi piirid lubavad.
Elupuud
Usu või ära usu, aga selles aias kasvab 99 elupuud! Suurem osa neist, lausa 74, on ’Smaragdid’, millest on kujundatud piirdel olevad hekilõigud, ent sorte jagub ka aia sisemusse. Aiateed ääristab madalamaks pöetud keraja kujuga elupuusordi ’Danica’ rivi. Korduvad rohelised kerad annavad aiale rütmi, lisaks sirgele rivile leidub neid veel siin-seal. Kõikidest elupuudest käib Hiie kääridega vähemalt kord aastas üle. Seda peaks tegema sagedaminigi, sest väiksena piisava vahekaugusega istutatud taimed kipuvad kokku kasvama. Siiani olid tööriistadeks tavalised suuremad ja väiksemad aiakäärid, millega pügamine
võttis jõudu ja aega. Hiljuti soetatud akulõikur teeb sama töö palju väiksema vaevaga. Igal aastal augustis tehtava lõikuse jaoks on Hiiel oma tehnika. Põõsaste alla laotatakse suur kile, et praht selle peale kukuks. Nii on klibuse tee pealt oksapuru tunduvalt hõlpsam koristada. Elupuid ei väetata. „Suured puud peavad ise hakkama saama, muidu kasvavad liiga lopsakaks ja suureks,” kordab Hiie Järvseljalt saadud õpetussõnu.
Katsetades targemaks
Hiie lapsepõlv möödus kodus, kus vanemate aias kasvas kunagi 40 õunapuud. Isa aretas ise õunapuid ning selekteeris ka väga maitsvaid maasikaid. Kui viljapuud suureks said, ei kasvanud nende all enam midagi. Seetõttu hoiab naine oma üksikud viljapuud madalatena, et hooldamisel poleks vaja isegi redelit kasutada. Aedviljamaad ta ei soovi ning ühest mustasõstrapõõsast piisab täiesti. Aias tuleb paratamatult palju õppida oma vigadest, sest iga aed on tingimuste poolest ainukordne ja see mõjutab taimede käekäiku päris palju. Selleski aias on taimi välja läinud ja neid on asendatud uutega. Ühel talvel said igihaljad taimed korralikult kaetud, aga talve õieti ei tulnudki ning kevadel kukkusid koos katete äravõtmisega ka rodode lehed. Mõnikord on varakevadine päike taimi põletanud katmisest hoolimata. Nii kirub Hiie naljaga pooleks: „Aedniku amet on raske, peab muudkui võitlema loomade, putukate, haiguste ja ilmastikuga. Ühel aastal olid mutid, siis pisikesed putukad, kes teevad kraatreid muru sisse, tänavu sipelgad.” Positiivne suhtumine aitab aga südikal naisel edasi rühkida ning uusi taimi katsetada.
Aed nõuab pidevat hoolt ja täiendamist
Ilus muru on sagedase hooldamise tulemus. Muru niidab Hiie ise, kevadel ka väetab ning selle umbrohutõrje on samuti pidev töö. „Aed on kogu aeg muutumises,” ütleb ta, kui jutuks tulevad tulevikuplaanid. Aiaruumi ja kujundust kohendatakse pidevalt vajadust mööda otstarbekamaks. Samuti vajavad ümberistutamist taimed, kes senisel kohal ikkagi edeneda ei taha. Aia nooruslikuks südameks on püsikupeenar, kus noored taimed alles kohanevad ja esimesi õisi näitavad. Siit võib leida mitmeid põnevaid ning meie aedades mitte veel väga levinud taimi. Nooruslikult kaunis perekond Laasi aed leidis tänavu ka president Ilvese patroneeritud Eesti Kodukaunistamise Ühenduse vabariiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2014” parimate hulgas äramärkimist.
Hiie ja Andrese aia põnevad taimed, mis ei ole meie aedades veel väga levinud
- varretu keelikurohi Carlina acaulis
- püramiid-akakapsas Ajuga pyramidalis ’Metallica Crispa’
- roomav akakapsas Ajuga reptans ’Burgundy Glow’
- vitsaster Aster laterifl orus
- punased siilkübarad Echinacea purpurea ’Hot Papaia’ ja ’Vintage Wine’
- kassiurb-puju Artemisia ludoviciana
- ümaralehine kivikress Aethionema rotundifolium
- kare päikesesilm Heliopsis helianthoides var. scabra ’Loraine Sunshine’
- pikalehine mailane Veronica longifolia
- harilik lehvikleht Mukdenia rossii ’Karasuba’
- aedtiarell Tiarella ×hybrida hort. ’Timbuktu'
Kommentaar
Siiri Part, AS Schetelig EV müügi- ja tootejuht:
Perekond Laasi linnaaed Valgamaal jäi konkursil silma omanäolise aiaruumi lahendusega. Aeda iseloomustab modernsem aiastiil oma lakooniliste, puhaste ja selgete joontega, mida raamistavad uhked okaspuuvormide hekid. Aed üllatab oma ruumilise liigendatuse, huvitavate vaadete ja soppidega. Istutusaladel on kasutatud nii klassikalisi aiasõprade lemmikuid kui ka haruldasemaid isendeid, mille määratlemine osutus ka aiažürii liikmetele põnevaks väljakutseks. Lisaks eelnimetatule tegi minu silmis selle aia eriti sümpaatseks läbimõeldus ja seotus naaberaedadega. Läbi heki taimmaterjali korduste ning sama peenraääristuse stiili ja multši valikuga seoti nad omavahel harmooniliseks tervikuks, mille tulemusel avardusid meeldivalt ka selle aia visuaalsed piirid.
