Kes: Mai Schults (2x ) ja Martin Miil (2x)
Mis: 48 m² renoveeritud tüüpkorter 1970-ndatel ehitatud majas
Kus: Harjumaal Kose lähedal Vardja külas
Paar elab maal, ühes neist väikestest kortermajadest, mida umbes pool sajandit tagasi hakati külakeskustesse usinalt ehitama. Kuna Kose jääb pealinnast vaid pooletunnise autosõidu kaugusele, on selline korter eriti soodne ja mõnus valik – ja see on Mail ja Martinil juba teine ühine kodu lühikese aja vältel. Neil tuleb sisustamine lihtsalt nii hästi välja. Mai tunneb end mugavalt disainiküsimustes ning Martin on lapsepõlvest saati veetnud hasartseid tunde hästi varustatud garaažis.
Kunst ja garaaž
Kui Martin oli 12-aastane, küsis ta isa käest: „Millal ma keevitada võin?” „Kui sa 14 oled.” Neljateistkümnendal sünnipäeval küsis Martin: „Millal ma treida võin?” „Kui sa 16 oled,” vastas isa. Praegu õpetab Martin Tallinna Tööstushariduskeskuses noori, töötab automaalrina ja on värvimisettevõtte omanik. Endiselt veedab ta meelsasti tunde täiuslikus töökojas, kus metall ja puit on harjunud talle kuuletuma. Kui Mail ja Martinil kodus uut moodsat mööblieset või muud tarvilikku vaja on, siis teeb Mai visandi, ulatab paberi hommikul Martinile ning saab vahel juba õhtuks õigete proportsioonidega ja laitmatult toimiva valmistoote kätte.
Kodukujundamise kohta ütleb Mai: „Eksperimenteerime, mina otsin erinevaid stiile ja Martin ütleb, kas talle meeldib või mitte ja kuidas ideid teostada.” „Vahel on ka natuke vaidlusi,” lisab Martin rõõmsalt juurde. Mai õppis kunstiakadeemias klaasikunsti, aga võttis ka graafilise disaini tunde ja saigi lõpetamise järel tööd graafilise disainerina. „Nägin kunagi ammu ühe klaasikunstnikuks õppinud graafilise disaineri elulugu. See avaldas muljet ja nii mõtlesingi, et lähen õppima klaasikunsti, et saada graafiliseks disaineriks,” räägib Mai oma loo. Tema põhjalikkust iseloomustab hästi ka see, et kõige alguses õppis ta Kopli Kunstikoolis tarbekunsti: nahka, keraamikat, klaasi. Ent klaasikunstiga naine praegu ei tegele, sest klaas tundus olevat liiga kapriisne, väsitav ja allumatu materjal. Praegu on tal oma firma, ta joonistab karikatuure ja õpib lisaks TTÜ-s turundust.
Kodukaunistamise hasart
Varem elasid Mai ja Martin ühetoalises korteris, mille õdusus võitis südameid ja sai konkursil „Kodu kauniks 2015” finalistidiplomi. „Aga ruumipuudus muutis tõredaks ja tahtsime ühetoalisest põgeneda,” sõnab Mai. „Järgmine võiks olla juba maja,” lisab Martin. „Seda kahetoalist noolivadki sõbrad juba endale.”
Kuna noortel on hea maitse, hea klapp ja teineteisega haakuvad anded, siis on iga detail nende kodus läbimõeldud idee ja osava teostuse tulemus. Ka see, mis paistab mööblisalongist toodud kalli disaintootena, on tegelikult põlve otsas sündinud prototüüp. Näiteks diivanilaua sünni kohta räägib Martin: „See on põhimõtteliselt nii: võtad plaadi, plaadile kruvid lauad ümber, sama paksud, kui on see plaat, keevitad sõrestiku sisse kinni ja ostad 3,20 euro eest ühe koti betooni.”
Betoonist disaintoode kaalub üle 30 kg ja vaiba liigutamisega laua all on tükk tegemist, aga laud näeb välja õhuline ja elegantne. Sama kerge muljega köögiriiuli kohta viitab mees: „Kaua ma seda tegin … Ei teinud üldse kaua. Stringriiul on põranda ja seina külge fikseeritud, see annab ühtlasi stabiilsuse. Täisrauast varras on saadud prahi hinnaga, kogu riiuli materjalile kulus ehk 7 eurot.”
Kasulikud nipid koduomanikelt:
Renoveerimisel on Martin ja Mai ka kõik tehnilised süsteemid ja konstruktsioonid väga põhjalikult läbi mõelnud. Eelmises korteris võttis täiuslikkusejanune Martin terves korteris juba valmis põranda üles, et vaid ühte kriuksu likvideerida. Siin oli ta põrandaga vilunult tõhus. Kuid korteris on veel hulk täiustusi, mida igal renoveerijal tasuks silmas pidada.
*Suhtelises kitsas (teise korruse) korteris ei ole raisatud ruumi soojaveeboilerile. See on paigaldatud keldrisse ja tehtud eraldi veesüsteem, kus pump ajab aeg-ajalt vett ringi. Kui kraan lahti teha, siis ei pea kaugelt tulevat sooja vett kaua ootama.
*Aknad on kolmekordsed, et olla vastavuses uute Kredexi soojapidavusnõuetega – nii ei pea juhul, kui kogu maja fassaadi hakatakse uuendama, taas aknaid vahetama.
*Köögimööbli, kabineti, kõikide riiulite ja potentsiaalset raskust kandvate detailide asukoht on läbi mõeldud juba lammutustööde ajal. Vajalikes kohtades on kipsplaadi alla paigutatud puitprussid.
*Telekat ostes on jälgitud, et digipult oleks korpuse sees – et poleks ülearust juhtmeräga ega kahte eraldi digipulti telekale ja arvutile.
*Teleka seinakinnitus on ise tehtud, et ekraan ei jääks mõlemast küljest vaadeldavast seinast häirivalt eenduma.
*WC loputuskast on paigutatud sama seina taha, kus korrusmajas asuvad vältimatud ventilatsioonišahtid.
*Isetehtud puitnagid vannitoas ja paljud muudki dekoratiivsed detailid korteris on kinnitatud kahepoolse autoteibiga. Martin: „Soovitan, need hoiavad väga hästi, ei tule ka survepesuga maha. Üks nipp, mida autode puhulgi kasutatakse, on ajada teip enne fööniga soojaks, siis nakkub see veelgi paremini.”
