Vaarikaid suvel ja sügiselgi. „Ussitamata” vaarikaid sügisel

Kaja Kurg
Kõige paremini kasvab vaarikas keskmise raskusega liivsavi- või saviliivmullal. | Shutterstock

Vaarikas on hõrgu maitsega ja väga väärtuslik mari, sellepärast ta peaaegu igas aias kasvabki. Tänu „sügisvaarikatele” kestab vaarikaaeg talve tulekuni.

Harilik vaarikas (Rubus idaeus) kasvab looduslikult kõikjal Eestis, pakkudes oma väikseid marju maiustamiseks päikeselistel raiesmikel, metsasihtidel ja teeservades. Samast liigist on aja jooksul aretatud kümneid sorte, mida kasvatatakse aedades ja istandikes.
Kuna vaarika varred puituvad, liigitatakse ta põõsaste hulka kuuluvaks taimeks. Võrreldes „tavaliste” põõsastega on säsikate vaarikavarte eluiga imelühike – kõigest kaks aastat. Esimesel aastal kasvab võrse, millel on vaid lehed. Sügisel vars puitub ja talvitub, järgmise aastal oks haruneb, külgvõrsed õitsevad ning neil valmivad vaarikamarjad.

Pärast saagiaega vilja kandnud oksad kuivavad. Selleks ajaks on kasvanud juba uued võrsed, mis kannavad vilja järgmisel suvel. Vaarikate viljakandmise tsükkel kestab seega kaks aastat.

 

„Ussitamata” vaarikad
 

On aga aretatud selliseidki sorte, millelt saab saaki juba esimesel aastal alates augusti lõpust. Neil moodustuvad juba võrse kasvu ajal selle tippu õisikud, kus valmivad sügisel viljad. Pärast viljakandmist varred ei sure, vaid talvituvad ja annavad järgmisel südasuvel marju nagu teisedki vaarikad. Selliseid sorte nimetatakse taasviljuvateks ehk remontantsortideks.

Sügisvaarikatel, nagu neid suupäraselt kutsutakse, on nii eeliseid kui puuduseid. Väärt omadus on see, et kuna nad õitsevad tavasortidest tunduvalt hiljem, ei kahjusta õisi maasika-õielõikaja. Ka vaarikamardikad on selleks ajaks oma tegevuse lõpetanud. Juulis, kui õitsevad tavasordid, hävitavad vaarikamardika valmikud õites tolmukaid ja emakaid ning munevad õitesse. Munadest väljunud helepruunid või kollakad tõugud ongi süüdi, miks vaarikad on ussitanud.

Suurepärane on seegi, et sügisvaarikad valmivad siis, kui aias enam muid marju suhu pista pole. Tõsi: sügisel vähese päikesega valminud viljad pole enam nii magusad kui need, mis küpsesid suvel. Aga mõnusa vaarikamaitse saab suhu ikkagi ning pealegi on marjade välimus täiesti veatu, kuna neid pole närinud ükski putukas.

Kahjuks hakkavad sügisvaarikad valmima alles suve lõpus ning küllalt suur osa saagist ei jõua enne külmade saabumist söögikõlblikuks saada. Vihmasel sügisel lähevad viljad kiiresti hallitama.

 

Kas lõigata sügisel või varakevadel?
 

Osa aednikke soovitab vilja kandnud ja seejärel kuivanud varred kohe pärast saagiaja lõppu ära lõigata. Siis jääb uutele sirguvatele võrsetele rohkem ruumi ja valgust ning koos vanade vartega viiakse ära ka suur hulk seenhaiguste tekitajaid.

Teised aednikud peavad õigemaks lõigata sügisel võimalikult hilja, enne lume tulekut. Põhjendus: pärast saagiaega liiguvad toitained vartest juurtesse ja taim kasutab neid uute võrsete kasvatamiseks, samuti paraneb siis talvekindlus. Kui varred kohe pärast saagikandmist eemaldada, läheb palju vajalikke toitaineid kaduma. Lõigata võib ka varakevadel, enne pungade puhkemist.

Taasviljuvatel sortidel on kõige otstarbekam hilissügisel või varakevadel kõik varred maani maha lõigata, sest saak moodustub ju järgmise suve jooksul kasvanud noortel võrsetel sügise saabudes.

Vaarikavarsi lõika võimalikult maapinna lähedalt, ära jäta tüügast. Kuivanud varred põleta ära haigustekitajate hävitamiseks.

 

Kuidas kasvatada?
 

* Leia päikeseline koht. Varjus kasvades jääb saak kehvaks ning seal on haigustel ja kahjuritel hea levida.

* Kõige paremini kasvab keskmise raskusega liivsavi- või saviliivmullal, mis on parasniiske, kobe ja toitainerikas ning nõrgalt happeline (pH 5,6–6,5).

* Vaarikale ei sobi raske paakuv savimuld ja põuakartlik liivmuld, ta ei talu pikka kuiva ja üleujutusi.

* Nõuistikuid võib istutada kevadest sügiseni, paljasjuursetel on parim istutusaeg septembri lõpp ja oktoobri algus. NB! Erinevalt sõstardest, mille istikud tuleb panna mulda veidi sügavamalt, kui need olid varem kasvanud, ei tohi vaarikas sügavamale sattuda.

* Istuta vaarikarida põhja-lõuna suunas.

* Sõltuvalt sordi kasvutugevusest on sobiv taimede vahe 50–80 cm.

* Varakevadel, enne pungade puhkemist, kärbi varsi 20–30 cm. Tänu sellele arenevad varre keskosas tugevamad külgvõrsed, mis on saagikamad ja suuremate viljadega kui kärpimata vartel.

* Kosuta vaarikaid kompostmullaga, kevadel võid anda ka marjaväetist.

* Ilusa saagi kasvatamiseks vajab vaarikas palju vett.

* Kui näpistad augustis noorte võrsete tippe, soodustab see puitumist ja varred talvituvad paremini.

* Kuivanud varsi lõigates eemalda ühtlasi ka liiga peened ja vigastatud noored võrsed.

 

Vaarikas tervistab ja ravib
 

* Küpsed vaarikad ja vaarikamahl suurendavad organismi vastupanuvõimet haigustele ning tugevdavad immuunsüsteemi.

* Vaarikamahl lükkab edasi veresoonte lupjumise, turgutab närvisüsteemi ja tõstab toonust.

* Kuivatatud vaarikatest tee aitab külmetuse ja palaviku korral, ravib põletikke ning leevendab valu.

* Seemnetes sisalduv ühend fütosteriin aitab ära hoida skleroosi.

* Tervistava toimega on ka lehe- ja varretee.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid