Nele tahtis suurt terrassi, tema mees sauna. Need olid kaks kõige olulisemat soovi, mille järgi nad viis aastat tagasi uut korterit otsima hakkasid. Lõpuks õnn naeratas: uhiuues kortermajas õnnestus saada tavatult suure katuseterrassiga elamine.
„Sättisime kohale terrassimööbli ja ostsime kolm esimest taime – kääbuskasvulised mägimännid. Imetlesime ja armastasime neid kolme potikest. Jälgisime, kuidas nad end tunnevad. Terrass tundus siiski väga tühi. Tõime järgmised puud,” meenutab Nele.
Nüüdseks on kuuendale korrusele veetud kottide viisi mulda, ostetud kümneid välistingimustesse sobivaid potte ning igal aastal aina uusi taimi. Nele: „Vaatasin, et ikka veel on vähe, pind on ju nii suur. Siiski võin lõpuks tõdeda, et nüüd vist aitab küll. Terrassile peaks mahtuma veel päevitustool ja ehk ka väike söögilaud.”
Kogu aasta roheline
Praegu on terrassil 46 suuremat ja väiksemat taimeanumat, valdavalt okaspuudega. Eesmärk oligi kasutada igihaljaid taimi, et katusaed oleks roheline ka raagus aastapoolel. Elukaaslaste lemmikud on männid, neid on lausa 12 liiki-sorti. „Männid tekitavad sellist õiget ja head olemist, neil on mõnus lõhn,” leiavad mõlemad.
Peale mändide on katusel olevas aiakeses ka elupuid, mõned kuused, ebaküpress ja eksootiline sirmokas. Okkaliste kerade ja koonuste keskel on siiski ka veidi leheilu: rododendron, lõuna-tõlvpuud, aruheinad, rosmariin, lavendlid, mündid, salvei, madalad kukeharjad.
„Nagu näha, lillearmastajateks meid ilmselt nimetada ei saa. Kaks sinetavat potti lobeeliatega on piisav, et suvel silmailu pakkuda. Lisaks õitsevad lavendlid ja rosmariin, samuti kukeharjad. Eelistan värvilistele õitele rahustava rohelise eri toone. Leian, et kui okaspuude seas oleksid anumad võõrasemade, pelargoonide või petuuniatega, rikuks see kogu mulje ära,” leiab aiakese perenaine.
Rosmariin on olnud õitsemise ajal üleni õisi täis, nii nagu ka tema kaaslasteks potti sätitud lavendlid. Kui terrassil grillida, sobiks rosmariin ülihästi liha maitsestamiseks, aga Nele tunnistab, et tema ei raatsi oma taimelt oksakesi võtta ja on värsket rosmariini hoopis poest ostnud. Münti seevastu lõikab ta julgelt, see vohab ju potis nagu hull. Mündist saab imehead taimeteed ja silmailu suvistele kokteilidele.
Aiakääridel tööd jätkub
Aiandushooajal algavad nädalavahetuste hommikud Nelel kohvitassi seltsis telekast aiasaateid vaadates. Taimedega toimetamine pole talle võõras, sest vanemate kodus Tartu lähedal sai aias igasuguseid töid tehtud. Pottidesse valitud okaspuusordid on enamasti madalakasvulised, et nad ka aastate pärast terrassile ikka ära mahuksid. Potiaias toimetades tuleb tihti käes hoida aiakääre, et okaspuid vormis hoida.
Keraja võraga elupuudel ’Golden Globe’ lasi perenaine alguses paar aastat suuremaks kasvada, siis pügas nad ilusaks, sest puud muutusid liiga karvikuteks. Lõikamine teeb elupuukerad ilusaks tihedaks. Mändide kasvu, et nad liiga kõrgusesse ei läheks, saab ohjeldada aga nii, kui võtta uutel võrsetel keskmine männas täiesti ära ja teistel jätta alles kolmandik kuni pool.
Tundub, et kanada kuuskedele ’Conica’ on katuseterrass ideaalne koht elamiseks. Suve jooksul ajavad puud lausa kolm-neli korda uusi pungi ja võra kattub värskete heleroheliste kasvudega.
Lõunamaalased talvitusid väljas
Rubeni suur lemmik on eksootilise välimusega sirmokas, mida inglise keeles kutsutakse jaapani vihmavarjumänniks (Japanese umbrella-pine). Soojast kliimast pärit okaspuu on seni väljas edukalt talvitunud, talvise päikesepõletuse ja külma tuule kaitseks kaeti ta muidugi kinni. Sirmokast tuleb ka lõikama hakata, et ta püsiks madal ja muutuks tihedamaks.
Jaku rodo ’Koichiro Wada’ turgutamiseks soovitati teda kasta sidruniveega. Nipp toimis ja põõsas läks ilusaks, sest mulla happesus sai korda. Nüüd annab perenaine talle aga hoopis spetsiaalselt rododele mõeldud kastmisväetist. See on nutikas valik, sest see eriväetis sobib ka okaspuudele.
Peale sirmokka on hiljutised pehmed talved väljas üle elanud ka rosmariin ja tõlvpuud. Kogemused on näidanud, et kümne külmakraadiga jäävad ka lõuna poolt pärit taimed ellu. „Kui peaks tulema aga suurem pakane, siis peame leppima kaotustega või siis ohustatud taimed ajutiselt tuppa tõstma,” ütleb aia perenaine.
Nele on kõik taimed üles pildistanud ja koos liigi- ja sordinimega lisanud elektroonilisse kausta: „Sealt on alati hea vaadata, kui mõni nimi ei tule meelde. Kõik taime- ja hinnasildid olen hoidnud alles. On ju huvitav teada, kui palju on silmailule kulunud.”
Midagi ka söödavat
Eelmisel suvel kasvatas Nele esimest korda potis ka tomatit: „Panin esialgu vaid ühe taime. Mõtlesin, et proovin, kuidas ta terrassi oludes üldse hakkama saab. Enne kui seda ei tea, ei hakka suuremat peenrakasti tekitama. Katust ju pole, vihm sajab tomatile lagipähe. Kangapoest ostetud kumminööriga oli teda hea tugede külge siduda.”
Tomat kasvas ja viljus kenasti ning oli oma kollaste ja punaste „pallidega” tumedate elupuude keskel ka kena vaadata. Ja oi kui hästi maitsesid enda kasvatatud tomatid!
Täielikult päikesele avatud ja tumeda põrandaga katuseterrassil on kuumadel suvepäevadel täielik leitsak ja taimed anuvad juua. Õnneks käib kastmine lihtsalt, sest terrassil on veekraan, kuhu tuleb ühendada diivani all peidus olev voolik.
Imelised hommikud ja õhturomantika
Katuseaia omanikke rõõmustab väga see, et kanepilinnud tegid ühe elupuu sisse pesa ja tiirutavad tihti terrassil. „Järelikult see koht meeldib neile ja pererahvas on tore!” on paar rahul. Siis, kui nad alles käisid uut korterit vaatamas, tundsid end mõnikord terrassil koduselt ka kajakad, kuid alalise elu tekkides lõpetasid uudistamise. Lauale ei tasu aga sellegipoolest toidupoolist valveta jätta, võib kaduma minna!Vareseid liigub ka, aga vähem.
Nelele meeldib terrassil olla varahommikuti, kui tõusev päike hakkab taimede vahelt paistma: „Vastu päikest avaneb siis tohutult kena vaatepilt.”
Imelisi hetki pakub ka õhtu, kui hämaruse saabudes süttib taimede vahel ja kivimultši all aiavalgus. Siis on meeleolu tõeliselt romantiline.
Peremehel on mõttes mõlkunud vahva plaan teha seina äärde viinapuulehtla. Selline nagu lõunamaades, mis on nii pealt kui ka eest mattunud lopsakatesse väätidesse.
Tõesti, suurepärane mõte, kui toast välja terrassile astudes saad suhu pista magusaid viinamarju ja kuuma päikesega rohelise lehekatuse alla varju pugeda. Kuigi Eesti suvi pole nii pikk ja soe kui lõunas, on see-eest põhjamaises kliimas kasvanud marjade maitse omapärane ja huvitav.
