Noore pere maakodu: lilled, heinamaa, päikesepaiste…

Varje Talivee
Kodu & Aed
01.07.2016
home-garden
Juta Kübarsepp

„Nii kui maale jõuame, tunneme, kui hea on meil siin olla!“ kiidavad kolme väikese lapse vanemad Liina ja Einar, kes äratasid hääbuva talukoha ja rajasid kolme aastaga perele võluva maakodu.

KES: Liina (31), Einar (31), Tessa (3), Saara (1) ja Harri (1).

MIS: 20. saj alguses rajatud laudaga elamu, taastatud aastatel 2012–2015.

KUS: Raplamaal

Liina ja Einari maakodu otsingud kestsid kaks aastat, kuni lõpuks jõudsid nad sellele taluõuele. Sõideti läbi hulga kilomeetreid, otsiti metsadest ja põlluveerelt, riputati küladesse kuulutusi ja ekseldi veebiavarustes. Kõige olulisemaid tingimusi oli kolm: pealinnast kuni 65 km kaugusel (et ka tööpäeval oleks lihtne maakoju jõuda), veekogu puudumine (et lastel oleks turvaline õues mängida) ja elektriühenduse olemasolu.

Põhjalik eeltöö viib sihile

„Olime pikalt ja põhjalikult otsinud, kuni jõudsime siia õuele. Kohale sõites oli vaade trööstitu – metsa kasvanud hoov ja väsinud maja. Aga kes näeb, see näeb. Ja meie nägime, mis võiks sellest ükskord saada! Koht oli imeline ja maja just selline, nagu meil mõttes oli. Meid võlusid ka tuulekoja aknad ning muidugi koht ja ilus looklev sissesõit põldude vahelt ja metsaveerelt. Aga leidus ka neid tuttavaid, kes selle peale pead vangutasid ja mõtlesid, et mida me küll endale ostnud oleme! Meie aga teadsime ennast ja omi mõtteid ning ka seda, mis sellest tulla võib,“ meenutavad Liina ja Einar. 2012. aasta oktoobris löödi müüjaga käed ja juba samal sügisel asuti naabrite ning sõprade toel hoonet ja krunti puhastama. Talvel sündis esimene laps, siis oli tema aeg, aga kevadel jätkati maakodus uue hooga.

Siht innustab

Et pere saaks maal mugavalt ja muretult elada, veetis Einar maja puhastades, taastades ja ehitades kõigi esimese aasta tööpäevade õhtud, nädalavahetustest rääkimata. Ka vee ja elektri pidi majja tooma. Hoone seisukord oli ostes rahuldav, katus pidas õnneks veel vett ja vahetust vajasid vaid aknaalused palgid. Vanad palkseinad said soodapritsi abil puhtaks ja pääsevad nüüd igas ruumis hästi mõjule. Laudpõrandaid ei olnud kahjuks enam säilinud ja need tehti uued. Ühes magamistoas ja tuulekojas õnnestus säilitada algupärane laudislagi.

Kõik küttekehad tuli uuendada – avatud ruumi ehk köök-söögituba koos elutoaga soojendab nüüd soemüüriga pliit, kahte magamistuba aga ahi. Eluruumi oli majas algselt palju vähem, sest eluruumidega sama katuse all paiknes ka laut. Lauda koha peale ehitas Einar elutoa – seasulud lõhuti välja, laudaaknad tehti suuremaks, maja taha lõunakülge ehitati elutoa jätkuks väike terrass ning paigaldati kahepoolsed klaasuksed. „Elutoa terrassiukse paigaldamine oli üldse üks parimatest ideedest siin majas, muul juhul oleks seal olnud tilluke aken. Kahepoolne uks annab palju juurde – ruuduakendest avaneb metsale ja põllule imeline, rahustav ja unistav vaade,” kiidab Liina.

home-garden
Liina ja Einari kodu: lastetuba | Juta Kübarsepp

Tunne nagu „maal vanaema juures“

„Vundamendi äär pani elutoa sisustamisele omad piirangud, aga nüüd oleme selle üle väga õnnelikud – see teeb ruumi huvitavamaks ja pakub lisaistumiskohti. Endisest laudast sai avar ja helge tuba, kus lastel on palju ruumi joosta ja mängida. Kui elutuba valmis sai, käis üks külamees vaatamas ja imestas, et vanaproua vanast laudast on saanud tantsusaal!“ naerab Liina. Ka teisele korrusele viiv trepp on juba valmis, vajadusel saab teise korruse välja ehitada, seal on pea 100 m² lisapinda. Trepialune ruum sobis suurepäraselt tualetiks – see on kaasaegne ja mugav, sest lastega peres ei saakski teisiti. Pesemisruum on eraldiseisvas saunahoones.

Peale kuuri, sauna ja väliköögi – nende karkassi ehitamisel aitas kaasa töömees – on peremees kõik oma käte ja sõprade abiga ise üles ehitanud. Vaid pottsepa- ja elektritööd tegid spetsialistid. Liina on olnud kujundaja rollis ja tegelnud ka mööbli restaureerimise ja haljastusega. „Koostöö laabub meie peres kenasti, kuna maitsed ja arusaamad on suhteliselt sarnased,” kiidab ta. Kindlat stiili sisustades taga aetud ei ole – asjadel ja mõtetel on lihtsalt lastud enda juurde tulla. Kõik majast avastatud esemed on leidnud väärilise koha. Einarile ja Liinale meeldib, et sisustuses kasutatud mahedad toonid sobivad kenasti kokku. Neile on oluline, et kodu oleks hubane ja tekiks tunne, nagu oleks maal vanaema juures. Paljud nõud ja tekstiilid ongi Einari vanaema käest saadud.

Maaelu võlud

„Linnakodus on ka väga tore, aga maal on täiesti teistsugune olek ja hingamine. Isegi aeg liigub teisiti ja jõuad rohkem enda ümber märgata. Suviti on toas vaasid alati põllulilli täis – need on minu lemmikud! Armastame koos suurema lapsega tihti lilli korjamas käia,” ütleb Liina. Einar ja Liina on tänulikud, et neil on koht, kus lapsed saavad kogeda kõike seda, mida nemad omal ajal – ratastega mööda kruusateed külapoodi jäätise järele sõita, naabri lehmi vaatamas käia, tööde-tegemistega tutvuda ja lihtsalt looduses viibida. Olmemüra asemel kostuvad siin laste kõrvu käo, sookure ja rukkiräägu valjud hüüded. Ja lapsed saavad oma aiast pärit värsket kraami süüa. „Armastame siin külalisi võõrustada: jaanipäevaks tegi pereisa ise saunavihad, päranduseks saadud õlleankur pandi üle pika aja töösse ning külalised said koduõlut mekkida. Sügisel plaanime oma aia õuntest ka kodusiidrit valmistada. Sel aastal tõotab tulla hea õuna-aasta,“ räägib Liina.

Selleks, et kõike seda nüüd nautida, on läbi käidud pikk tee. Kulunud on lugematu hulk töötunde, veedetud lühikesi öid ja läbitud tuhandeid kilomeetreid. Aga nähtud vaev on seda väärt. Perele on loodud koht, kus veedetakse võrratuid ühiseid hetki ja saadakse tulevikku kaasa vajalikke kogemusi ning helgeid ja ilusaid mälestusi. „Nüüd, kui suuremad tööd on seljataga, on mõnus võrkkiiges raamatut lugeda ja metsakohinat kuulata. Väikesed tööd ei lõpe maakodus küll iial ja see ongi tore – niisama ei oskakski vist olla,“ kiidab Liina vaheldusrikast maaelu. „Kuna meil on maal nii mõnus olla, siis leiame end siit aina tihemini ka sügisel ja talvelgi. Lähedus linnakodule annab võimaluse ka tavalisel argiõhtul maale sõita – kas siis maasauna, või lihtsalt puhkama. Praksuv tuli pliidi all, maamaja hõng ning kõrvulukustav vaikus mõjuvad tõeliselt lõõgastavalt,“ on Liina ja Einar tehtud valikutega rahul. „Meile meeldib, et maja on soe, hubane ja mugav. Ja asukoha üle oleme kõige õnnelikumad!“

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid