Kassipoegade kõige tundlikum kohanemisperiood on 3.–8. elunädalal. Kui kassipoeg puutub sellel ajal kokku meeste, naiste, laste, teiste kasside ja muude loomaliikidega, siis seda paremini ta kohaneb. Kui sellel ajal inimene võtab ta kätte (käitumisteadlased soovitavad viis minutit iga päev) ja mängib temaga ning premeerib kassi, siis seda parem on tulemus. Kiskjaga mängimiseks võiks kasutada mänguasju, mitte käsi. Selleks sobivad hästi õngesarnased lelud, pallid, mänguhiired.
Mida hiljem kass inimesega kokku puutub, seda suurem on tõenäosus, et ta käitub agressiivselt. Kasse päästvad inimesed teavad siiski, et ka täiskasvanud kassid võivad teatud määral harjuda inimese puudutusega ja kooseluga.
Milline on kasside normaalne sotsiaalne käitumine?
Kassid elavad gruppides, võõraid ei võeta vastu meeleldi. Kassid suhtlevad vaatlemise, puudutuse, lõhna ja kuulmise kaudu. Valmisolekut suhtluseks näitavad järgmised tunnused:
saba, kõrvade ja pea asend;
soov pilke vahetada;
nurrumine ja muu häälitsemine;
näugumist kasutatakse tervituseks;
ka kakamine ja uriiniga märgistamine on osa suhtlusest.
Arvatakse, et enamasti kassid ei astu omavahel kontakti. Küll aga hõõruvad ja lakuvad teineteist lähedased kassid. Enamik kasse hõõrub oma nägu meie jalgade vastu – sealt eraldub nende oma lõhn ja kuulutab meid n-ö omaks.
Miks kass kurjaks muutub?
Kui kass kardab ja tal ei õnnestu kuhugi põgeneda, siis ta hammustab ja kriimustab.
Kui kass kardab, siis on ta keha madalal, kõrvad allapoole keeratud ja pea all. Järgmisel hetkel on ta võimeline ründama. Kui me kassi kehakeelt ei loe, siis ta ründabki.
Teatud tüüpi kassid tahavad küll inimese tähelepanu, kuid paitamisel või süllevõtmisel muutuvad mõne sekundi järel agressiivseks. Sel juhul tuleks kassi piire austada ja leida tähelepanuks muid võimalusi.
Kassid võivad rünnata ka siis, kui on ärritatud hoopis teisel põhjusel, näiteks on teine kass õues või midagi akna taga. Sel juhul võib ta rünnata inimest või teisi loomi.
Ei saa ka unustada, et mõnikord on kassidel valus. Vanadel kassidel esineb kroonilist valu näiteks liigeste tõttu. Ka haav või mädapaise võib kassi tigedaks teha. Võtsin kunagi oma kassi sülle, teadmata, et tal on sabajuurel mädapaise, ja ta hoiatas mind sisisedes. Järgnenud oleks hammustamine, kuid panin kiiresti kassi maha.
Kui kass keerab end selili ja näitab kõhtu, siis see on märk ülimast rahulolust, aga osa kasse ei soovi ka siis puudutust ja võib hammustada.
Looma stressi vähendamiseks võib kasutada feromoone sisaldavaid vahendeid. Ka kassidele soovitatakse anda maitsvaid palasid, kui nad koostööd teevad.
