Mõni aasta tagasi pakkusin ajutist kodu noorele kassihärrale. Tõenäoliselt oli teda eelmises kodus halvasti koheldud, sest teatud olukordades kass võpatas või jooksis hoopis minema. Näiteks kartis ta väga käreda häälega mehi ja kui ma tuppa astusin, kiirustas laua peal istunud kiisu peitu. Samas oli ta juba esimesel õhtul väga julge: uudistas kõik toad läbi ega elanud esimest ööd väga häälekalt üle.
Varjupaigast või turvakodust võetud kassid ja koerad on väga tänulikud uuele peremehele, olgugi et nad seda alati välja ei näita. Koerad kohanevad üldjuhul kiiremini kui kassid. Eluga uues kodus harjumiseks tuleb anda uustulnukale aega.
Alusta väiksemast ruumist
Kui kass uude koju tuua, soovitan jätta ta esialgu väiksesse ruumi, näiteks transpordipuuri, teha uks lahti ning panna lähedusse vesi, toit ja liivakast. Kassid tunnevad end turvalisemalt, kui nad saavad kuhugi alla varjuda.
Kui kass on julgust kogunud, siis ta tuleb välja uudistama. Alguses liigub ta uues kohas ettevaatlikult, nuusutab ja jälgib kõike. Loomale tuleks jätta ruumi ja jälgida eemalt, milleks ta valmis on. Kui ta tuleb ise inimese juurde, siis laabub kõik kiiresti.
Keerulisemaks võib kassi kohanemine osutuda, kui uues kodus on teisi loomi. Mõned kiisud ei harju teineteisega kunagi ära ja sellele peaks mõtlema juba enne, kui uus loom majja tuuakse. Siin on abiks, kui kodus on palju ruumi ja kaks isiksust saavad eraldi olla.
Kui kassil on traumaatiline kogemus eelmisest kodust või tänaval hulkumisest, siis esialgu jäävad need hirmud alles ning tasapisi, aja möödudes võivad need väheneda või kaduda.
Kassidega koos elades tuleb arvestada, et nad on sotsiaalsed loomad, aga kassimaailmas suheldakse teisiti. Mõned on nii tundlikud, et nad ei suuda inimese või teise loomaga kontakti astuda ja ründavad kergesti. Eriti siis, kui nad pole kõige tundlikumal ajal ehk 2.–8. elunädalal inimese või teise loomaga kokku puutunud. Võib proovida pai teha pealaele ja jälgida seepeale kassi kehakeelt. Suurim austusavaldus kassi poolt on kõhu näitamine, aga see ei tähenda, et sealt paitada võib, mõned hammustavad ka sel puhul.
Maiused tasub appi võtta
Kui koer on väga traumaatilise sündmuse läbi elanud või harjunud esiteks kohe hammustama, siis tuleb teekond uues kodus väga käänuline. Ent kui olla järjekindel ja maiused appi võtta, siis saab tulemusi.
Nii kasse kui ka koeri saab mingil määral treenida. Maiust antakse alguses ka ainult silmkontakti eest, hiljem proovitakse panna käsku täitma. Alati tasub nõu pidada koertetreeneriga: tema näeb konkreetset looma, tema käitumist ja süveneb antud juhtumisse. See annab ka kogenud koeraomanikule enesekindlust, et ta on õigel rajal.
Paljudele päästetud loomadele jäävad jäljed vanast elust mällu ja need võivad teatud olukordades välja lüüa. Mõned kardavad liikuvaid autosid, käetõstmist või ketiklõbinat, koer pageb paanikas teadmata suunas või tõmbab saba jalge vahele ja pea alla. Igal juhul peab värske loomaomanik olema tark ja arvestav. Koera tuleb nii kaua harjutada ja hellitada, et talle tundub maailm jälle hea paigana.
Lükka külaliste kutsumist edasi
Kui loomal on meditsiiniline probleem, siis peab jälgima ka seda, kas haige koht valutab. Kui noor loom mitme päeva pärast ikka veel eriti ei liigu, siis tuleks konsulteerida loomaarstiga. Vanad loomad võivadki olla rahulikumad, aga kahtluse korral tasub siiski rääkida spetsialistiga.
Igas elukohas peab olema loomal oma koht, kus keegi teda ei sega ja kus ta saab rahulikult puhata, tundmata hirmu, et keegi sinna tungiks. Paljudele lemmikloomadele meeldib magada peremehe juures, miks mitte seda ka lubada.
Kui on vähegi võimalik, siis võiks anda uues kodus sama toitu, mida loom senini sai – see vähendab veidi stressi, mis elukohavahetusega kaasneb. Kui olete teineteisega kohanenud, siis võib nädalase üleminekuperioodi vältel toidu välja vahetada.
Kui kodus on väga kartlik loom, siis tasuks ka külaliste kutsumist edasi lükata. Lastele peab selgitama, et varsti saabub aeg, mil temaga saab rohkem tegeleda. Kui uustulnuk valib välja ühe pereliikme oma lemmikuks, siis las see alguses olla nii. Edaspidi harjub ta ka teistega, olgem arvestavad ja kannatlikud.
