Lemmikloom ja suvesoojus. Kes on kuumale eriti vastuvõtlikud?

Merit Sell
13.06.2021
Et joogivesi natuke kauem jahe püsiks ja lemmikule meeldiv oleks, võib joogiveele lisada jääkuubikuid. | Shutterstock

Olenemata sellest, kas püsime kodus või liigume natuke ringi, vastutame ikka oma lemmiklooma eest. Palavaga veel eriti.

Kui ilm on soe, siis võib koduseinte vahel väga kuumaks minna, eriti kui päike paistab pikemalt suurtesse akendesse.

Kui koer või kass on suures hoovis, kus on ka puid, põõsaid, kuure jms varjumiseks, siis ta leiab endale mugava koha, kuhu päikesepaiste eest varjuda. Mõni loom mõnuleb päikese käes, aga paksema karvkattega koerad tahaksid pigem varjuda. Mõni koer kaevab mulla sisse augu, kust saab jahutust. Kassid ronivad ka puude otsas, kus õhk liigub rohkem.

 

Kuumad ruumid
 

Kui toas läheb väga palavaks, siis võib panna maha märgi käterätikuid. Seejärel saavad lemmikloomad ise otsustada, kas see on neile meeltmööda. Selline lahendus sobib ka kassidele, mõni loom pikutab meeleldi märja rätiku peal.

Et joogivesi natuke kauem jahe püsiks ja lemmikule meeldiv oleks, võib joogiveele lisada jääkuubikuid. Nii inimesed kui ka loomad vajavad soojaga rohkem vett. Inimene higistab, koerad ja kassid annavad soojust ära hingamisteede kaudu. Seepärast koerad ähivad, suu lahti.

Ära mingil juhul jäta oma lemmiklooma üksinda autosse: suvepäikese käes muutub autokabiin kiiresti väga kuumaks ja see on loomale ohtlik.

 

Lemmikuga randa?
 

Randa võib loomad kaasa võtta hommiku- või õhtupoole, kui temperatuurid madalamad. Tasub jälgida, kas rannas on lemmikloomad lubatud ja kas neid võib ujutada. Ujumine on väga kasulik nii noortele kui ka vanadele loomadele, isegi liigeseprobleemidega ja ülekaalulised koerad võivad ujuda, sest koormus liigestele on vees väiksem kui kõndides.
Vesi annab jahutust, ka pärast ujumist on koerad veel mõnda aega märjad ja hea enesetundega. Ülekaaluliste loomade soojusvahetus on rohkem häiritud ning seepärast tasuks mõelda, kus neid ujutada saaks. Oleme soovitanud kaalulangetuseks nn trennikavana ka regulaarset koera ujutamist. Kui koer on juba harjunud, siis võib ujumise aega pikendada. Alustada tuleb aga ikka nii, et koer ei karda, ja jälgida ka enda ohutust.

 

Pea meeles
 

¤ Lühininalised loomad, näiteks mopsid, buldogid, bokserid jt on soojusele väga vastuvõtlikud. Nende hingamisteed on lühemad ja kitsamad ning seetõttu on ka soojusvahetus rohkem häiritud ja seda kergemini tekib kuumarabandus.

¤ Kui koera enesetunne on kuuma käes halb, siis esmaabina tuleb viia ta jahedasse. Vahel on kasu looma märjaks tegemisest või vette kastmisest. Seda tuleb teha ettevaatlikult, alustades käppadest ning jälgides looma enesetunnet. Liiga kiire temperatuuride vaheldumine võib olla ka ohtlik. Kui koer end väga halvasti tunneb, saab nõu loomaarstilt.

¤ Suvel looduses liikudes peaks silmas pidama ka rästikuid, sest nemad võivad ootamatus olukorras salvata. Üldiselt liiguvad nad küll eest ära, kuid koerad on kiired ja vahel toimub kokkupuuteid. Rästiku hammustus on ohtlik pea- ja kaelapiirkonda saaduna. Esimeseks märgiks on kiiresti tekkiv paistetus. Kiiret abi vajab loom, kui tal on raske hingata.

¤ Ettevaatust loomadega, kes auto alla varjuvad! Enne sõitmist peaks alati kontrollima, ega keegi auto all pikuta. Loom küll kuuleb, kui auto käivitatakse, aga inimene vastutab looma heaolu eest.

Sarnased artiklid