On oluline, et kutsikas saaks kaasa toitu ja mõne eseme, millel on kodu lõhn. Tuttava toidu pakkumine on vajalik, et seedimine oleks raskel sisseelamise perioodil korras. Kindlasti tuleb küsida teavet kutsika söötmiskordade ja tervise kohta.
Esimestel päevadel ja öödel on tarvis pakkuda kutsikale lohutust nii palju kui võimalik. Ehk aitab teda paitamine või magamine inimese lähedal? Külalised tulgu alles hiljem, kui olete üksteisega kohanenud.
Uude koju saabudes on kutsikas juba saanud esimese vaktsiini. Kui ka pole, siis uuel peremehel on vaja meeles hoida, et anda ise jälle ussirohtu, ja loomaarstiga nõu pidada järgmise vaktsineerimise osas. Kokku on vaja kolme vaktsiini.
Kannatlikkust!
Juba enne kutsika koju toomist on tarvis vaadata üle kodu, kas kutsikal on seal on ohutu. Kõrged ääred, kodukeemia, isegi ehitusmaterjalid võivad pisikesele eluohtlikud olla. Ehk on vaja ehitada aed, et koer jooksu ei saaks panna, tuua tuppa puur või ehitada aedik.
Enne uusasuka saabumist võib pereringis kokku leppida, kuhu tulevad joogi- ja söögikausid, kes hakkab kutsikat toitma, kes temaga jalutab. Puhas joogivesi peab olema alati saadaval. Kutsikat ei tohi liikuma sundida!
Õues häda tegemist võib harjutada juba esimesest päevast peale, kuid esialgu tuleb mõni loiguke ka tuppa. Alguses võib sagedasti pissivat kutsikat harjutada käima ajalehele või imavale linale. Kui häda tuleb õigesse kohta, siis kindlasti anda talle entusiastlikult märku, et ta tegi õigesti. Kui juhtub valesse kohta, siis pigem olla ise rahulik ja koera mitte karistada.
Hea nipp on viia kutsikas pärast söömist, magamist ja mängimist õue või kohta, kus te pissimist ootate. Kui olete õues, siis oodake, kuni häda on tehtud, pärast mängite temaga. Kui näete toas, et kutsikas otsib kohta või on rahutu, siis viige ta välja.
Kodused kavalused
Kõik koerad vajavad teatud treeningut. On tähtis, et koer oskaks käsu peale inimese juurde tulla. Seda harjutatakse maiusega. Kutsikakoolid on hea algus, kust saate ise enesekindlust ja koer saab omasugustega suhelda. Ka loomaarstid teevad kliinikutes kutsikakoole, aga veidi teise suunitlusega, et koer ka kliinikus oleks enesekindel.
Asjade närimine käib sagedasti kutsikaelu juurde. Mõni närib ära viimase kui kinga, mille kätte saab, teine ei puutu midagi. Alguses võib koeral silma peal hoida. Kui tuleb aeg ta üksi koju jätta, siis on targem mõned asjad kõrgemale tõsta või kappi panna. Ka üksiolekut peab harjutama: soovitatakse alustada lühiajalisest eemalviibimisest ja siis järk-järgult aega pikendada.
Koeral peab olema koht, kus ta saab välja puhata. Eriti oluline on see lastega majapidamistes. Täiskasvanud tagavad selle, et kutsikas saab puhata oma pesas ja keegi ei lähe sinna segama. Kui ta sealt välja tuleb, siis saab temaga jälle mängida. Mina olen soovitanud selleks ka puuri, sest nii on kahtepidi ohutu: pisemad lapsed ei saa koerale ligi ja ka kutsikas teab, et teda kaitseb puurisein.
Enamik koeri vajab küünelõikust, niisiis tuleb teda sellega harjutada. Harjutamise mõttes võiks katsuda ka looma kõrvu, saba, käppasid, isegi pesemist tasub treenida. Tavaliselt soovitatakse selliseid protseduure esialgu harjutada väsinud koeraga. Ise peab olema rahulik ja viima protseduuri lõpuni, isegi juhul, kui sõber vastu puikleb.
Kutsikatega on kodus alguses keeruline ja peab väga kannatlik olema. Õnneks õpime iga päev midagi uut ja mida järjekindlam olla, seda kergem on temaga tulevikus. Lemmikutest on nii palju rõõmu!
