Kiiksuga roosiõied | Kõige rohelisem roos

Jüri Annist
30.06.2018
Hiina kibuvitsa ’Viridiflora’ rohelise õie moodustavad hoopis tupplehed, mitte kroonlehed. | Jüri Annist

Kui oled tüdinenud roosiõite kirevusest, istuta aeda roheliste õitega hiina kibuvits ’Viridiflora’.

Õite ereda värvuse ülesandeks on äratada mitmesuguste nektaritoiduliste putukate tähelepanu. Nii on neil õisi hoopis lihtsam roheliste lehtede seast üles leida ja nektari nosimise juurde asuda. Pruukosti nautimise käigus satub mõnelt eelmiselt külastatud õielt putuka kehale kleepunud õietolmuteri emakasuudmele ja õis saab edasi areneda viljaks.

Harvadel juhtudel trehvab siiski ka rohelisi õisi. Hulk aega tagasi leiti roheliste õitega roos Hiinast. Seda tohtis kasvatada vaid keiserlikus Keelatud Linnas. Sellegipoolest jõudis niisugune imetaim ehk roheliste õitega hiina kibuvits (Rosa chinensis) aastal 1827 USA-sse, 1855 Prantsusmaale ja 1856 Inglismaale.
Kombekohaselt on heal lapsel mitu nime: ’Viridiflora’ või ’La Rose Verte’, aga ka ’Green Calyx’, ’Lue’, ’Green Rose’ jne.

 

Põnev pettekas
 

Rohelist õit tähelepanelikult vaadates võime kokku lugeda 26–40 kroonlehte. Siiski pole need kroonlehed, vaid hoopis tupplehed. Kuna rooside tupplehed on rohelised, siis ongi selline kiiksuga õis tõesti roheline.

Tavalistel õitel leiame tupplehti õie alt. Värvikate kroonlehtede kogum näib toetuvat rohelistest tupplehtedest „vundamendile”.
See isemoodi roosipõõsas kasvab umbes 60 cm kõrguseks, rohelised õied kaunistavad teda peaaegu kogu suve teise poole. Vanemaid õisi on kergem märgata, sest nendes tõusevad nähtavale pruunikad osised.

Õied püsivad nii põõsal kui ka vaasis kaua, aga mõnusat lõhna nad ei levita. Terava lõhnatajuga inimesed on rohelistes õites tuvastanud siiski kerget piprahõngu. Õied on steriilsed – vilju nendest ei moodustu.

Mida roheliste roosiõitega teha? Neid kinkides soovid sa kingi saajale viljakust, hoogsat edenemist ja külluslikkust. Roheline roos edastab veel edusoovi äris ja romantilistes suhetes, annab viite heasoovlikkusele ning halastusele. Roheliste õitega väljendatakse ka armukadedust.

 

Veel rohelisi roosiõisi
 

Loomulikult on püütud aretada roose, kelle õite lehedad kroonlehed oleksid rohelised. Näiteks sort ’Green Ice’, kelle aprikoosivärvi õienuppudest avanevad valkjasrohelised täidisõied. Tegemist on lõhnatu miniroosiga, põõsa kõrgus on vaid 40 cm.

Sort ’Greensleeves’ on eelmise vastand. Põõsas kasvab tervelt 1,8 m kõrgeks. Pooltäidisõied on avanedes roosad, aga vananevad roheliseks.

’Super Green’ sarnaneb ülituntud sordiga ’Super Star’, aga tema õied on kahvaturohelised. Kroonlehtede servades ilmneb punakat tooni. Põõsas kasvab 60–90 cm kõrgeks.’Lemon Piano’ kasvab kuni 1 m kõrguseks. Tegu on tüüpilise teehübriidroosiga, kelle õied on rohelise jumega, aga siiski laimikollased. Õied on väga vihmakindlad.

’Elfe’ liigitub ronirooside hulka. See rikkalikult õitsev roos kasvab kuni 3 m kõrgeks. Tema kreemikaskollased täidisõied on tuntava rohelise aktsendiga. Paraku vajab ta tavaroosidest soojemat ja täispäikeselist kasvukohta.

Toodud näited vaid kinnitavad fakti, et tõeliselt roheliste õitega roosi pole siiski veel aretatud – roheliseõielistena väljahõigatud roosid on ikkagi vaid rohelise jumega. 

Nagu kõik roosid, vajavad ka roheliseõielised päikeselist kasvukohta ja mulda, mille pH on 6,1–6,5. Siiski saab alul jutuks olnud ’Viridiflora’ hakkama ka poolvarjulises kohas. Tegemist on üsna haiguskindla taimega.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid