Kes: Annika ja Urmas, kaks poega.
Mis: 1152 m² iluaed endisel suvilakooperatiivi krundil, mille keskmes on veesilm.
Kus: Võrumõisas Võru vallas.
Tingimused: järsul kallakul paiknev, kõva savimaaga krunt.
Kui Annika ostis koos elukaaslase Urmas kolm aastat tagasi Võru külje alla suvila, täitus terve elu päris oma maalapist unistanud naise soovunelm. „Viimaks sain paiga, kus oma ideid ellu viia,” nendib Annika, kelle eestvedamisel on lühikese ajaga kitsa ja kõrgel kallakul ilme tundmatuseni muutunud. „Kuna mul on veesilma-kiiks, siis esimesel talvel joonistasin õue lumele aiaplaani ja puud ning hakkasin mõtlema, kuhu tiik kaevata, kuidas maastikku liigendada, milliseid rodosid, roose ja lilli istutada, kui palju jätta kapsamaale ruumi,” meenutab Annika.
12 tonni kive
Põnevalt kujundatud aias püüavad nüüd pilku kividega ääristatud peenrad, sõõrjad istutusalad ning sirged käiguteed. „Urmase veetud tohutust kivilasust kärutasin kive vastavalt kujundusplaanile õigesse kohta ja ladusin ise mustrid,” selgitab maastikuehitajast naine. Kividega on ümbritsetud ka tiik, milles suvi läbi õitsevad valged, kollased ja roosad vesiroosid. „Aga nendega on ka mässamist – talveks pean taimed keldrisse viima, sest talveks laseme ka tiigist vee välja,” selgitab Annika. Kevadel valendab tiigi ümbrus on Arendsi kiviriku Saxifraga x arendsii ’Alba’ õitest. „Kulub ikka mitu tundi, kui närbunud õisi lõigata, aga pärast seda on tumeroheline padjand kogu suve kena,” mainib Annika, kes on valinud oma aeda teisigi vahvaid õitsejaid põhimõttel, et igaks päevaks jaguks silmarõõmu. Kevadiste sibullillede järel puhkevad õide pojengid, siis liiliad, hiljem päevalilled, gladioolid ja… roosid.
Imelised roosid
Varem floristina töötanud Annikal on tõesti rohelised näpud ja ta näib mõistvat taimede hingeelu, eriti rooside ootusi. Näiteks tiigi ääres õitsevad lopsakalt suve algusest kuni sügiseste öökülmadeni hästi lõhnavad roosid. Tegelikult on nad pärit ehituspoe aiandusosakonnast. „Ühest tavalisest masstoodangupotist sain 4 taime,” täpsustab hobiaednik.Vaatamata kehvale savimaale roosidele Võrumõisas meeldib, sest nende eest hoolitsetakse hästi: pritsitakse lehetäide vastu, väetatakse ja kastetakse. Väga hästi edenevad siin Juhani Puukoolist ostetud roosid ’Isabel Renaissance’, ’Burgundia 81’, ’Ingrid Bergman’, ’Hansaland’, ’Sexy Rexy’.
Annika kiidab oma sealt pärinevat lemmiksorti, pinnakatteroosi ’Aspirin’. „Edaspidi ainult ostangi Juhani Puukooli „kiletuutu” roose, sest need on soodsa hinnaga ja taimed kasvavad ruttu suureks.” Naise sõnul läheb hästi ka tema esimestel roosidel: Garden.ee-st tellitud sortidel ’Lions Rose’, ’Angie’, Elfe, ’Elina’, ’Jardins de Bagatelle’, samuti uuel antiikroosil ja paljude meelissordil ’Leonardo da Vincil’. Eesaias õitsevad punased roosid on naabritelt saadud. „Ma olen ju päästja, kaevasin äraviskamisele määratud põõsad välja ja tõin siia,” muigab Annika.
Otsingute tuules
Kolmandat aastat Võrumõisa aias toimetav pererahvas tõdeb, et iseõppides ja katsetades ei tasu tormata. „Kui ahvatlusi on palju, siis võib ühtne tervik kaduma minna,” teab Annika omast käest. „Teinekord tulevad kujundusideed ootamatult. Aiandus on mind alati paelunud ning seega olen aiandusajakirju ikka sirvinud ja pilte vaadanud, aga pärast päris oma aia saamist hakkasin hoolega internetist põnevaid aedu uurima ja puukoolide-aiandite taimevalikuga tutvuma.” Annika ja Urmas on oma aeda istikuid toonud lähemalt ja kaugemalt. Näiteks leinajalakad pärit Viljandimaalt Pollist Kaarel Kuninga käest, tiheda koonilise kujuga küllaltki aeglasekasvulised kanada kuused Picea glauca ’Conica’ aga Luualt. „Panin aia nurka tõrudest püramiidtamme kasvama. Puid on ju ägedaid, paraku ei mahu meie aeda palju,” mõtiskleb naine.
Eelmine pererahvas kasvatas hoolega köögivilja ja neil oli ka palju viljapuid-marjapõõsaid. Annika ja Urmas on palju marjapõõsaid välja juurinud, aga neil on terve suve saaki andvad rippmaasikad, mis millegipärast perepoegadele ei maitsegi. Allesjäänud vanasse kasvuhoonesse on pandud erinevat sorti tomatid ja kurgid, sinna on külvatud ka ürte. Peenramaal on edeneb köögivili, sibul ja küüslauk. Vanade õunapuude vahele on nad istutanud noori, et järjepidevus kestaks. „Püüame ette kujutada, milline on aiapilt siis, kui kõik valmis saab. Kas ka siis istub tiigi kaldal konnake, roosiõitel sumisevad (mets)mesilased ja puude ladvus laulavad linnud,” mõtisklevad Annika ja Urmas.
Kommentaar: Siiri Part, aiažürii liige, Horticomi esindaja
„Otsustasime konkursil toetada veesilma preemia nominatsiooni, kuna tegemist on huvitava ja ka hooldust vajava aiakujunduselemendiga, mis väärib esile tõstmist ja mida võiks meie aedades ka sagedasti kohata. Veesilm annab lisadimensiooni – loob meeleolu, rikastab meie aistinguid, on väikeste aialindude ja -loomade ligimeelitajaks, samuti võib see täita ka praktilist funktsiooni kastmisvee varu näol. Meie lemmikuks kujunes Annika Varuski ja Urmas Lehiste aias olev veesilm, mis moodustab aiaga sobiva, ühtselt siduva ja vahva terviku.”
