Paljusid aednikke köidab võimalus luua unikaalne uus taimesort. Mitmel pool maailmas kasutatakse koolides taimede paljunemise selgitamiseks just päevaliiliaid, kelle ristamine on jõukohane isegi lastele.
Hollandis ilukõrrelisi kasvatava Flevo puukooli näidisaed pakub suve lõpus rohkelt inspiratsiooni, kuidas põimida graatsilised kõrrelised ning lopsakad ja värvikad püsililled pilkupüüdvaks taimemaastikuks.
Flevo puukool asub Amsterdamist kirde poole jää
** natuke aeganõudvam töö
Õpetus sisaldab lõikeid!
VAJA LÄHEB:
taaskasutamiseks sobivaid kangajääke, vanutatud kampsunit ja puuvillase kanga jääke
pitsijääke
vana põrandaharja jõhve
peenvillase lõnga jääke
lambavilla täitematerjaliks
nööpe, tu
Kui oled tüdinenud aeda igast küljest piiravast tumedast elupuumüürist, asenda see kas või osaliselt lehtpõõsastega, mille saab panna ka kasu tooma ehk mille vilju saab suhu pista ja purki panna.
Ilutaimede puhul hinnatakse üha enam seda, kas neist on k
Tiia ja Mati Karelson rajasid täiesti tühjale savipinnasega krundile mõnusate puhkekohtade ja suure basseiniga kauni aia.
„Neil, kellel on oma aed, on elus täiega vedanud.
Suures kastis köögivilja kasvatades ära unusta väetamist.
Anumasse pandud muld sisaldab teatava koguse taimetoitaineid. Taimed kasutavad neid järjest ära ning mingil hetkel jääb kasvuks ja saagi moodustamiseks toitu vajaka.
Vaarikas on oma hõrgu aroomi, ahvatleva maitse ja meeldiva välimusega paljude aiapidajate lemmikuks. Lisaks välistele ahvatlevatele omadustele sisaldab vaarikas rikkalikult inimorganismile kasulikke aineid.
Parim aeg pojenge istutada, jagada ja ümber istutada on sügisel, septembris-oktoobris.
Sügisel leiab laatadelt ja aiaäridest ka paljasjuurseid pojengiistikuid.
Naat, üks tülikamaid umbrohtude seas, on samas vägagi positiivselt mitmekülgne – nii toidu- kui ravimtaim ning ka kaunis pinnakatja.
Kuuldes või lugedes sõna „naat” paneb aju meie tahtest sõltumatult selle kõrvale mõiste „nuhtlus”.