Tarbeklaasil on olnud Eesti klaasi- ja disainiajaloos keskne ning mõjukas roll mitme kümnendi vältel. Praeguseks teab ilmselt enamik eestlasi oma kodustel riiulitel asuvate esemete autorit ja võimalikku hinda.
Iga päev aiatöid tehes, õue ja tube koristades, nüüd veel sageli ka käsi desinfitseerides langeb käenahale suur koormus. Käed on karedad, punetavad ja kipuvad kuivusest lõhenemagi.
Kui aju ei ole nõus end välja lülitama ega keha lõdvestuma ning oled üleni pinges, siis ei tule ka uni. Kui seda juhtub sageli, tuleb midagi ette võtta.
Liigsest stressist põhjustatud unetus levib meie seas pidurdamatult.
Võsavillemi talu aias on täiuslikult ühendatud ilu ja praktilisus, inimese kätetöö ja looduse looming.
Lydia Veeris kirjutab konkursile „Kodu kauniks” saadetud kaaskirjas: „Meie aed saab alguse elumaja terrassilt, mis on majast väljudes nagu jätk elur
Märkamatult on kätte jõudnud aeg, kus võime lendavad võluvaibad unenägudesse jätta ning peame hoopis keldrisse ruumi tegema oma rakettranitsale või mõnele muule taolisele agregaadile...
Muinasjuttude kullafondi on ammust aega kuulunud lood lendamisest.