Tallinnasse suurfoorumile kogunenud korteriühistud üle Eesti tegid valitsusele ja riigikogule ühispöördumise, milles rõhutavad renoveerimistoetuse jätkumise olulisust, kuna varasemalt eraldatud renoveerimistoetuste raha on lõppenud.
"Teeme ettepaneku:ag
Kortermaja renoveerimine on keeruline protsess alates ühistus üksmeelele jõudmisest ja rahastuse leidmisest kuni elanikke täis hoone ehitustöödeni välja.
Kui kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel läksid kõik, kel vähegi võimalik üle kaug-, õli-, gaasi- või elektriküttele ning ahjud ja puupliidid lõhuti kodudest välja, siis praegu on trend vastupidine.
Kuigi 80 protsendil juhtudest on puuküte kõrvuti mõ
Ehkki kaasajal oleme harjunud kuulma ennekõike liginullenergiahoonetest ja koguni plussenergiahooneid on Maarjamaale juba rajatud, võib paljudest kodudest kujuneda "miinusenergiahoone".
Suur osa Eesti elamufondist on ehitatud nõukogude ajal, nii et arvestades tollaseid projekteerimisnorme ja arusaamu energiatõhususest on mõistliku energiakasutuse saavutamiseks vajalik majade rekonstrueerimine.
Tillukesest stuudiokorterist sai alguse ettevõtjate Anneli Sitsi ja Vahur Rajaveri ühine kodu ning ühe lammutamisohtu sattunud, kuid muinsusmälestiseks arvatud väärika elamu päästmislugu.
Ühest ruumist teise juhatavad kõrged kahepoolsed tahveluksed ja
Ka palk elab – seda mõjutab õhuniiskusest tulenev pehkimine. Vanaaja ehitusmehed on arvesse võtnud edaspidiseid palkmaja parandamisvajadusi juba palkhoonet ehitades.
Erinevate hoonekonstruktsioonide puhul on ka palgivahetamise vajadus erinev.