Tänapäeva muutlikus maailmas, kus suur osa aianduslikest mõttemallidest on leidnud uue ilme, tuleb pikalt kaaluda, kas umbrohi on peenras vaenlane või hoopis sõber, elurikkuse kandja.
Konservatiivsete aednike koolkonna esindajate sõnul loetakse peenras
Ruhnu on kaardil vaadatuna kui üks saladuslik saar keset Liivi lahte. Lähemalt uurides ilmneb, et seal elab kokkuhoidev kogukond, kes pulbitseb rikkalikust pärandkultuurist.
Astelpaju (Hippophae rhamnoides), keda tunti kui mõjusat ravimit juba Vana-Kreekas, leiab tõhusa terviseturgutajana aina rohkem poolehoidjaid.
Astelpaju on Eestis kasvatatavatest puuvilja- ja marjakultuuridest suurima kasvupinnaga. 2019.
Nii mõnigi otsustav samm jääks teinekord tegemata, kui teaks, millise katsumuse see kaasa toob. Elukaaslased Mari ja Taniel ei kujutanud Tallinnas Kadriorus asuvat korterit ostes ette, kui mahukaks kujuneb selle renoveerimine.
Aiapidajate rõõmuks on aretatud ka põhjamaisesse kliimasse sobivaid põldsoja sorte.
Kõnekeeles soja või sojaoana tuntud taim on tegelikult põldsoja (Glycine max).
Kui sa oma aiamaal ei järgi veel viljavaheldust ehk külvikordi, siis praegu, enne kui läheb suuremaks külvamiseks ja istutamiseks, on just õige aeg asi läbi mõelda ja kasutusele võtta.
Viljavaheldus on vajalik sellepärast, et üht ja sama kultuuri või se
Valitud seemnete seas on nii uusi kui tavatuid leide. Samuti vanu lemmikuid, mis võivad olla kellegi uued soosikud. Kõigist neist saab pealegi häid toidutaimi.
Valida võib vähetuntud köögiviljakultuure, nagu söödav muskushibisk, mille vili on okra.