Enne operatsiooni tuleb meditsiinilise hoole all olijal alati koostööd teha anestesioloogiga, kes määrab ja teeb talle sobiva tuimastuse ehk anesteesia.
Kuidas minna lahku nii, et hiljem ei peaks iga nurga taga paaniliselt kartma eksiga kohtumist? Kuidas saada üle hingevalust, mis käib lahutusega kaasas?
Aasta tagasi ilmus Margit Kilumetsa ja Kersti Kreismanni koostööna raamat “Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul.” Lugesin teose ühe õhtuga läbi ning olin täiesti veendunud, et see raamat ei jäta kedagi külmaks.
Kõigepealt said tema hääl ja nimi tuntuks R2 vahendusel ja tema kirjastiil omaseks Eesti Päevalehe veergudel. Nagu paljude andekate ning ilusate puhul ikka, jõudis temagi loomuliku jätkuna helesinisele ekraanile.
Humal rahustab, parandab ainevahetust, alandab vererõhku, leevendab liigesevalu ning on ravitoeks veel mitme haiguse korral.
Möödunud sajandi alguses oli Eestis pea igal talul oma tapu- ehk humalaaed, kus kasvas õllehumal.
Töökamber Tallinnas, elamine Ruilas, iga päev liinibussiga pealinna ja koju tagasi, kõikvõimalikud kohtumised, esinemised, esitlused, lindistused, salvestused, laste-, kooli- ja luuleteatrite žüriid ja mis kõik askeldused pealekauba, aastaringselt ja aast
Ühes meile kauges eksootilises kultuuris on uskumus, et vaid jumalad võivad teha perfektseid asju. Midagi tehes sokutatakse asjadele ikka kas või tilluke viga sisse, et jumalad ei solvuks.
Kõige ilusam inimene ilmas on teadagi ema, kelle silmad säravad alati, kui laste silmad säravad.
Sellekuise ajakirja kaanel on oma laste Säde-Helise ja Oskariga magistrikraadiga kiirabivelsker Margit Pärn.