Kõigepealt võiks muidugi mõelda: kas kasvatada ise taimed seemnest või taimed hoopis osta? Ise kasvatamine hoiab kõvasti raha kokku, aga siin on ka oma ohud.
Külvid võivad ebaõnnestuda, kui taimed nakatuvad liiga tiheda külvi korral tõusmepõletikku, lähevad ülekastmise tõttu mädanema või kuivavad vähese kastmise tõttu hoopis ära. Seemnest tärganud taimi võib saada ka lihtsalt liiga palju ja siis tuleb pead murda, kellele nad ära sokutada.
Kui istikute ettekasvatamiseks sobivaid tingimusi pole, saab kevadel osta aianduskeskustest väikesed noortaimed või juba suuremad potitaimed. Aianduslaatadelt ja turult saab soetada ka paljasjuurseid taimi.
Kuna lavendel, rosmariin ja suhkruleht idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt, on need targem osta noor- või potitaimena.
Suuremate taimede oluliseks eeliseks on see, et neid saab kiiremini tarvitama hakata. Lõhna- ja maitsenauding, mille saate päikesesoojadest tomatitest koos esimese basiilikuga, on võrratu. Küsimus on vaid, kas saate seda naudingut tunda juba juunis või alles augustis! Meie suvi on väga üürike ja kahju oleks omakasvatatud värskete ürtide kasutamiseks parimat aega suve esimesel poolel kulutada taimede sirgumist oodates.
Kasti või kassetti?
Seemneid võib külvata varakevadel tuppa külvikasti või -kassetti, aprilli alguses kasvuhoonesse või ilma soojenedes esimesel sobival võimalusel peenrale. Viimasel juhul tuleb taas arvestada, et taime kasutusaeg lükkub kaugemale kui toas ettekasvatatud taime puhul.
Kasuta külvimulda, millele soovitan lisada peenikest puhast liiva vahekorras 1 : 1 (umbkaudse kaalu, mitte mahu järgi). Nii saab muld koredam, seob paremini niiskust ega lase turbal läbikuivamise korral kõvaks tükiks muutuda. Samuti on hilisemal pikeerimisel või ümberistutamisel taimi külvikastist kergem kätte saada.
Turbaga segamiseks ja külvide katmiseks sobivad ka peenema fraktsiooniga vermikuliit ja perliit, mis on saadaval aianduspoodides.
Taimede kodusel ettekasvatamisel on väga mugav kasutada minikasvuhooneid, mida saab osta aiaärist. Suurepäraselt sobivad käepärasteks külvinõudeks madalad plastkarbid, mille nurgad on liigse kastmisvee väljaimbumiseks ära lõigatud.
Eraldiseisvate pesadega kassetid on head, kuid puuduseks on pesade ebaühtlane läbikuivamine. Samuti on taimedel oht kiiresti üle kasvada, sest juurte arenemiseks on ruum piiratud. Kasseti eelis on aga see, et kassetipeas sirgunud kompaktse mullapalliga taimi on hiljem mugavam ümber istutada.
Valgusidanejad
Oluline on teada, et osa maitsetaimi vajab idanemiseks valgust. Neid ei kaeta mullaga või siis kaetakse väga õhukeselt.
Valgusidanejad on basiilikud, mündid, kummel, liivateed, koirohi, harilik kikkaputk, aed-harakputk, vene estragonpuju ja piparrohud. Minu kogemus ütleb, et basiilikuseeme idaneb paremini hästi õhukese substraadikihiga kaetuna ja tärganud taimed kinnituvad seetõttu tugevamini mulda.
Enne seemnete külvamist kontrolli, et külvisubstraat oleks ühtlaselt niiske. Kui külviturvas on pakendis väga kuiv, vala sinna korralik kogus vett ja jäta suletud pakend ööpäevaks seisma, et turvas märguks ühtlaselt läbi.
NB! Külvimuld on külvamiseks parajalt niiske, kui turvast peos pigistades tilguvad sellest mõned piisad vett.
Enne kui tipid seemned külvikasti, tõmba substraadi pind mingi sileda servaga esemega tasaseks. Soovitan külvata väga hõredalt, kuna see säästab hilisemast ajamahukast pikeerimisest ja taimedel on ruumi kasvada külvikastis kuni ümberistutamiseni.
Külva hõredalt!
Seemned võib külvata hajusalt või sirgete ridadena. Kui eelistad reaskülvi, tõmba substraadile markeerivad jooned või veidi sügavamad vaod (0,5–1,5 cm, sõltuvalt seemne suurusest) ja tipi seemned hõreda reana.
Mida peenem on seeme, seda õhema mullakihiga see kaetakse. Suurematele seemnetele tõmba mulda peale 2–3 seemne läbimõõdu paksuselt.
Pihusta külvile pritspudelist vett, et seemned saaksid hea kontakti mullaga. Võid nad tihedamalt mulda suruda ka lameda lauatükiga.
Pinnakülvi korral sõelu peale läbi sõela veidi kuiva turvast, liiva või perliiti.
Märgista külvid liigi ja sordi nime ning külvamise ajaga.
Kata külvikast ühtlase niiskuse hoidmiseks toidukile või klaasiga ja aseta idanemise ajaks võimalikult sooja kohta. Hästi sobib selleks põrandaküttega ruum.
Soojas ruumis (24–29°) tärkavad paljud seemned kiiresti, vaid 4–7 päevaga (nt sidrunhein, sidrunmeliss, basiilikud, majoraan, liivateed). Jahedas võib kuluda 20 päeva või rohkemgi.
Jahedas ei veni välja
Kui substraat oli külvamise hetkel parajalt niiske, siis tavaliselt enne tärkamist külve kastma ei pea. Vajaduse korral kasuta mulla niisutamiseks pritspudelit, mitte kastekannu, sest tugev veejuga surub seemned ja õrnad tõusmed laiali.
Kui idulehed on mullast nina välja pistnud, aseta külvid jahedamasse kohta (nt aknalauale) ning eemalda kile või klaas. Tee seda kindlasti, sest jahedamas ei veni taimehakatised välja.
Ühes külvikastis saab kasvatada erinevaid liike, seejuures on aga tähtis, et need tärkaksid enam-vähem ühel ajal. Ühte anumasse saab mahutada näiteks basiilikud, pune, sidrunmelissi, aed-liivatee, piparrohud.
Külvamisel üle jäänud seemned pane järgmiseks aastaks tallele. Meliss ainsana ei taha säilida kauem, kui seemnepakil kirjas.
Kevadpäike võib põletada
Istikute ettekasvatamise aeg sõltub neile loodud tingimustest: milline on valgus, niiskus ja soojus. Enamasti kulub selleks 4–7 nädalat. Edukaks kasvuks vajab taim päevas vähemalt 4–6 tundi päikesepaistet. Ent ettevaatust tugeva kevadpäikesega! Keskpäeva põletavat kiirgust aitab mahendada aknaklaasile kinnitatud valge paber. Kui päike on väga ere ja aken suure pinnaga, siis võib taimede ja klaasi vahele riputada ühekordse ajalehe.
Ära unusta külvikasti keerata, et ka tagumised taimed pääseksid valgusele lähemale. Kui vaja, kasta mõõdukalt. Kastmisel jälgi, et kasti servad saaksid samuti korralikult niiskeks.
Hästi hõredalt külvatud taimed võivad jääda külvikasti kasvama seniks, kuni saabub aeg need istutada aeda või kasvuhoonesse.
Pikeerimise peen kunst
Kui seemikud on külvikastis tärganud liiga tihedalt, tuleb nad pikeerida ehk eraldi pottidesse ümber istutada. Õige aeg seda teha on siis, kui idulehtede vahele on ilmunud esimesed pärislehed.
Pikeerimise käigus näpista tagasi peajuure tipp, et soodustada juurte paremat harunemist.
Selleks et õrn taimeke kasvusubstraadist tervelt kätte saada, on vaja pikeerpulka. Suuremate taimede puhul võib kasutada väiksemat kahvlit, väiksemad saab kätte peenikese grillitikuga. Lükka pikeerpulk seemiku juure alla ja kergita taim kasvusubstraadist üles.
Hoia taimehakatist õrnalt ühest idulehest kahe sõrme vahel kinni ja aseta ettevaatlikult kuni idulehtedeni ümberistutuspotti, kuhu oled juba teinud mulla sisse pikeerpulgaga augu. Jälgi, et juured jääksid sirgelt.
Suru muld pikeerpulgaga õrnalt ümber juurte, nii et mulla sisse ei jääks tühimikke. Seda on kõige parem teha nii: pista pulk taime kõrvale ja suru mulda õrnalt taime suunas. Kui muld on tihedalt juurte ümber, juurdub taim paremini.
Tasanda mullapind seemiku ümber ja kasta toasooja veega. Väga väikeseid taimi on parem kasta pritspudelist. Taimed juurduvad tavaliselt 2–4 nädalaga.
Soovitan oma kogemustele tuginedes enamik maitsetaimi pikeerida kahe-kolme kaupa kokku ning hiljem ka peenrale samamoodi istutada. See ei sobi vaid kõrgekasvulistele taimedele, nagu leeskputk, koirohi, mesiputk.
Pottidesse võivad taimed jääda nii kauaks, kuni nad sinna mahuvad. Poti alt välja paistvad juured annavad märku, et istik tuleb ümber istutada.
Sagedasemad vead taimede ettekasvatamisel
* Liiga tihe külv.
* Peenikesed seemned on külvatud liiga sügavale ja idandid ei jaksa mullapinnale tungida.
* Madal temperatuur ja mulla liigniiskus idanemise ajal – seemned lähevad mädanema.
* Kuiv muld idanemise ajal – idanemine katkeb ja külv ei tärka.
