Kes: Lee (27), Mehis (28), pisitütar Loviise (2) ja Prantsuse buldog Ruuben hüüdnimega Ruts (6)
Mis: 49,5 m² renoveeritud korter
Kus: Rakveres kivimajas, mis on 1905. aastal ehitatud ja 1961. aastal kortermajaks ümber ehitatud
Kodu kujundades liigub mõte tavaliselt ikka õuest toa sisemuse poole. Hästi kokkuvõtlikult: kõigepealt valitakse välja maja ja korter, siis vaadatakse, kus ja millise viimistlusega võiksid olla vaheseinad, ning lõpetuseks tulevad padjad diivanile. Lee ja Mehise juurde sisse astudes kangastub vastupidine liikumine: et nad ise kiirgavad helget valgust ning selle helenduse toimel on nende kodus iga asi oma kuju võtnud ja õigele kohale asetunud, seinad ja aknad on saanud pühitsetuks ja valgustatuks ning asunud leebelt oma valdusi kaitsma. Maja ise on tänavalt vaadates turd ja roosa, selle kivine välisilme ei reeda mingeid saladusi.
Küllap on eelpool kirjeldatud mulje siiski subjektiivne, sest ka Lee ja Mehis räägivad endast ja oma kodu rajamisest nagu tavalised Eesti inimesed – üsna napisõnaliselt, nagu polekski tegu millegi erilisega. Aga aasta kodu on eriline! Tuled üle läve ja mõistad kohe, et siin on kõik puhas ja värske ja vajalik, ei midagi üleliigset. Nagu mõtestatud teos, milles on tähtis koht ka pausidel. Selline pala sünnib ande ja harjutamise toel ning võib-olla on üks kaasautor ka elu ise. Vahel õpetavad elu keerdkäigud jõuliste võtetega, mis on oluline ja mis jälle üldse mitte.
Kõrvuti
Mehis töötab igapäevaselt meditsiiniõena Rakvere haigla operatsiooniosakonnas ja kiirabis. Lee poole vaadates ütleb mees, et tal kunstiannet palju ei ole, aga disainihuvi on kaheksa aastat kestnud kooselu järel külge jäänud küll. Lee ema on maastikuarhitekt, isapoolne vanavanaisa tudeeris Pallases ja vend õpib graafilist disaini, nii et kujunduskunst on olnud naise elus pidevaks fooniks. Lee ise on hetkel põhiliselt ema ja kodune. „Plaanin poolelioleva turismiettevõtluse viimase kursuse tulevikus lõpetada ning loodetavasti midagi veel edasi õppida. Olen õppinud ka pisut maalikunsti, kuid siiani oma õige kutsumuse otsinguil,” pihib Lee. „Suureks unistuseks on õppida midagi disainivallast.”
Lee ja Mehis leidsid kodu otsides korraga müügis olevat kaks kõrvuti 50 m² korterit ning neil oli plaan need ühendada. Esialgu elati teises korteris, põhjapoolses. „Siis aga juhtus nii, et olime sunnitud ühe korteritest müüma ja otsustasime lõunapoolse kasuks,” nendib Lee. Paksude müüridega maja ja pea ühegi täisnurgata korter on pakkunud rohkesti väljakutseid. „See korter oli enne müüki kenasti korda tehtud, kips seinas ja laminaat põrandal, aga alustasime siiski uuesti päris nullist,” ütlevad Lee ja Mehis üksmeelselt. Pere kolis remondi ajaks Mehise ema juurde ja päikesepoolne jääk endisest suuremast plaanist sai uued laed ja põrandad.
Naturaalsus ja heledus
Varem oli olnud kavas teha praeguse magamistoa kohale vannituba, aga muutunud olud sundisid pesuruumile teist kohta leidma. Iga sentimeeter sai tähtsaks. „Paljud seinad said uue asukoha või sirgema oleku. Müürid olid ikka väga kõverad ja ilma kipsita hakkama ei saanud. Ehkki, meil ei oleks iseenesest ka midagi paekivi vastu,” ütleb Lee.
Kipsplaat sai tavalise ehituskrohviga üle krohvitud. Seejärel seinad värviti. Selline viimistlus mõjub ehedalt. Lee naerab, et krohvi abil said sirged seinad natuke kõveramaks ja kõverad sirgemaks. Lee ei jäta rõhutamata Mehise panust: „Meie pereisa on tubli töömees, kes rühmab mitmel rindel ega kartnud kodu ehitamisel käsi külge panna, mis sest, et polnud varasemat ehituskogemust. Paljud asjad tegigi tema oma valgete kätega ära, pani põrandad, tegi värvimistööd …”
Heleduse huvides vahatati laelaudis valgeks ja ka uus laudpõrand on naturaalse vahaga töödeldud. Aga valge kõrval on tähtsad värvidki. Algusest peale oli paari kindel soov, et põrandaliistud ja uksed peaksid olema värvitud helesinist-hallikat tooni. „Võib-olla oleks veel laiemad liistud pannud, kui oleks leidnud,” ütleb Lee olulise detailivaliku kohta. Kust selline suvetaevalik mõte pärit on? „Sellised lemmikud tulevad kuskilt ja kogunevad aja jooksul,” vastab Lee.
Kohalike meistrite töö
Täisnurkadeta korteris, kus ruumi tahetakse maksimaalselt ära kasutada, on tellimusmööbel paratamatus. Lee jooniste järgi on valminud elutoa teleka ja muusikakeskuse alune raamaturiiul, mille üks ots on eraldatud Ruubenile tubaseks kuudiks, kolmnurkse kujuga garderoobikapp-panipaik, valamu alus pesuruumis ja muidugi köögimööbel. Kõik (v.a köök) on tehtud tänuväärsest materjalist vineerist. „Ma olen päris rahul: kuidagi väga funktsionaalne ja mugav tuli välja,” ütleb Lee 84-kraadise nurgaga köögi kohta, mille tööpinnale tuli teha šabloon. Täisnurgast teravamas kööginurgas on varjul veekraanid ja gaasiballoon.
Aga Lee jooniste järgi on valminud ka elegantne söögilaud. Laud on tammepuust, puit saadi Lee isa käest. „Isa arvas, et see laud ei ole teostatav, aga läksime meistrimehe juurde ja tema ütles kohe, et pole mingit probleemi.” Võin vaid kinnitada, et see on täiesti tugev ja stabiilne laud, mis ka lähedalt silmitsedes mõjub hinnalise salongitootena.
Soojus
„Ahi oli üks esimesi asju, mida me otsisime – sellist minimaalset just,” ütleb Mehis. Kompaktse valge ahju kohal oli varem soemüür, praeguses magamistoas laiutas vana pliit ja üle koridori viis kohmakas ja kandiline nõukaaegne slepe. Tänapäevane suitsutoru tuli koos uue valmisahjuga, mis on kohapeal plokkidest kokkupandav seeriatoode Soome firmalt Linnatuli. „Viimistluse lasime uuesti teha, sest tehase poolt ettenähtu ei olnud päris see,” viitab Mehis. Uue ahju jaoks ladus pottsepp keldrisse ka aluse, et põrand valumassi raskusele vastu peaks. Teine ahi, mis korteris varem oli, lõhuti välja. Lisaks energiatõhusale ahjule on vannitoas elektriga põrandaküte, talvel soojendab ahju suitsutoru vannituba veel lisaks. „Paekivi akumuleerib sooja päris korralikult,” ütleb Mehis. Ja siin ongi soe ja vaikne.
Vaiksed stiilsed helid
Sügavas aknaorvas paiknevad plastaknad, mis olid etteantutena olemas. Neid on diskreetselt varjamas Ikeast ostetud ja ühe vanaema poolt õigesse mõõtu õmmeldud lihtsad palakad, ometi lasevad kardinad valgusel vabalt tuppa tulvata. Põranda päikeselaigus buldog Ruubeni küüneklõbin katkeb. Koer heidab end stiilse lohakusega ahju ette kõhuli ja laseb oma tiigrikirja kasukal harmoneeruda põrandat kaitsva tulekindla klaasiga.
Loomulikult on tähtis, et ka Rutsi toidukausid komplekti sobiksid. Kõike naturaalset eelistav pererahvas on need valinud sellised, mis ka kohal püsiksid, need on betoonist. Leplik koer hindab sellist hoolitsust ega lase end eriti millestki segada, ka mitte kasvava lapse ettearvamatust käitumisest. Ruuben on seltskondlik härra ja naudib elu. Koer ja väike tüdruk Loviise saavad väga hästi läbi, mahuvad vahetevahel üheskoos koera jaoks disainitud kuuti ja on igatepidi sõbrad. Võib-olla kuulavad nad Ruubeni kuudis koos muusikat. Ka Mehisele ja Leele meeldib muusika ning Mehisel oli kodu sisustades kindel mõte, et ta tahab keskmisest paremat muusikasüsteemi, millel ei puuduks ka vinüülimängija. Et moodsad kõlarid muu sisustusega laitmatult haakuvad, seda pole vist mõtet mainidagi …
