„Kui nägin kinnisvaraportaalis seda kuulutust, siis tundus kõik nii häirivalt vana, amortiseerunud ja palju tööd nõudev. Tiit veenis mind, et siiski vähemalt vaatama läheksime. Kui tulime, oli mul kohe uus planeering peas paigas! Nii jäigi. Selles osas, mida ja kuidas teha, meil vaidlusi ei olnud: meil on suhteliselt sarnane maitse. Mõlemad oleme nüüdse tulemusega rahul,” nendib Margit. „Võtsime selle töö ette, kuna saime korteri Tartu kesklinna hindu arvestades päris soodsalt – aga uuesti ma sellist remondipinget kogeda ei tahaks.”
Mitu aastat ja oma kätega
Omaette sissekäigu ja trepikojaga teise korruse korterit remontis tegus paar ametliku renoveerimisprojekti järgi kaks ja pool aastat, samal ajal selles ise sees elades. Vana planeeringu järgi sattus siseneja otse piklikku kööki, magamistuba oli väike ja kitsas, duširuum imepisike, elutuba aga nagu ballisaal – korteri pind oli jaotatud üsna otstarbetult.
„Kui sisse kolisime, olid põrandad lohkus, puuküttega boiler enam ei töötanud ja sooja vett polnud, krohv oli seintes ja lagedes lahti. Mõne esimese nädalaga tegime valmis uue magamistoa, seejärel alustasime vannitoaga. Magamistuba remontisime tegelikult kaks korda: esimese talvega saime aru, et sealne ahi on täiesti läbi, sest võlvist kukkus telliseid alla. Uue ahju tegemine tähendas aga uut magamistoa värskendusremonti.”
Kõik tööd peale uue ahju ning suuremate elektriühenduste tehti ise. Siseseinad, laed ja põrandad on kõik uued, ainult magamistoa ja kontori vahele jäi jupp vana palkseina. Korterit läbiv keskmine kandetala vahetati välja. Seinad said seestpoolt soojustatud, lakkegi läks kivivill ja aurutõke, müra summutamise eesmärgil isoleeriti ka põrandad altpoolt kivivillaga.
Kogu korter oli väga viltuste põrandatega, sest korteri keskele oli 1970-ndatel ehitatud suur ahi, millel aga polnud korralikku vundamenti ega toestust. Margit räägib, et nad tahtsid oma koju siiski sirget põrandat, seega lammutasid nad kõik vana välja ja tegid laagidest alates uue. „Kahel esimesel aastal tegime peamiselt kulukaid töid, mille ilusat lõpptulemust veel näha ei olnud. Kui jõudsime lõpuks viimistluseni, siis oli muutusi näha igapäevaselt, ja see andis jaksu juurde.”
Kuulen Margitilt, et korterisse on paigaldatud ka soojus- ja niiskustagastusega sundventilatsioon – asi, mida renoveerimata puitmajades eriti ei näe. „Meie koju oli korralikku ventilatsiooni vaja seda enam, et siin on nüüdsest ka saun. Mugav sisekliima on meile tähtis. Meil on pea igas toas temperatuuri- ja niiskusemõõdikud ning suitsuandurid, lisaks on korteri peale üks maagaasiandur ja kaks vingugaasiandurit. Sellest, et magamistoa vana ahi oli läbi, saimegi esmalt teada nii, et ühel ööl hakkas vinguandur üürgama.”
Suure akna ja väikese saunaga vannituba, kus tunnevad end hästi ka toataimed, ehitati kokku vanast imepisikesest magamistoast ja väikesest vannitoast. „Tänu sellele veidrale minitoale saimegi ruumi korterisse sauna lisamiseks. Me teeme palju sporti, saun on hea!” Kabinet jällegi eraldati varasemalt väga suurest elutoast.
Efektse punase tellisseina, mis köögis ja esikus nähtavale jäetud, tegi Margit täiesti ise korda. „Alustuseks tuli vana vuugimaterjal eemaldada. Uute vuukide tegemiseks läks 150 kilogrammi lubikrohvi, kõik loomulikult käsitsi. Kaks nädalat nokitsesin selle seinaga puhkuse ajast, aga ma tahtsin, et kuskil jääks tellissein nähtavale.
Kavatsesime ka magamistoas tellist eksponeerida, aga seal polnud sein varasemate remonditööde tõttu krohvi all enam nii ilus. Seega tegime magamistuppa hoopis laudisseina, usutavasti mõjutusena elukaaslase Norras töötamise ajast, kus laudist kasutatakse palju. Meile meeldib!
Lakke läks samuti laudis, mis on viimistletud valge õlivahaga. Peaaegu kõik pahteldamis-, värvimis- ja õlitamistööd tegin mina, lisaks õppisin selgeks vana värvi mahavõtmise ustelt ja akendelt ning palju muid töid, mida ma varem iseseisvalt teinud polnud,” on Margit rahul. Kuid ta on kogenud, et kui remontida vana maja, siis pole üheski toas ühtegi täiuslikku täisnurka, ja see teeb paljud asjad keerukamaks: näiteks tuleb köögitasapinna lõikamisel kooliajal õpitud trigonomeetria algteadmised kasutusele võtta.
Remonti tehes oli naisel palju abi ka Instagramist ja remondiblogi pidavate inimeste kogemustest. Ta elukaaslane Tiit aga tegeleb ehitusega lausa professionaalina: „Tema oli terve remondi aja rohkem Norras tööl kui kodus. Paari nädala kaupa iga pooleteise kuni kahe kuu tagant saime koos remonti teha, kui ta Eestis oli. Koroonapandeemia alguses alustas ta aga tööd Eestis: lõi oma väikese ehitusettevõtte ega käi enam välismaal tööl – midagigi head sellest kriisist.”
Remondi- ja ehitustööd sujusid Margitil ja Tiidul meeskonnana kenasti: „Mina mõtlesin kaasa rohkem kujunduse poole pealt, elukaaslane tehnosüsteemide ja konstruktsioonide osas. Täitsin ka Exceli tabelit kõigi tegemiste, eelarve ja kulude kohta. Kokkuvõttes väsitasid need kaks ja pool aastat stressirikast aega meid väga ära. Mina jäin pärast remonti tõsisemalt haigeks, Tiit aga läks mandliopile. Õnneks oleme nüüd mõlemad sellest raskest remondiajast taastunud.”
Põhjamaine kodu
Margiti ja Tiidu kodu sisekujunduses on selgesti hoomatav Skandinaavia stiil, nii et pälvitud põhjamaise kodu preemia läks kindlasti õigesse kohta. Margit avab oma sisustuspõhimõtteid nii: „Minu meelest on valge või hall sein kõige loogilisem: patjade ja muu tekstiili abil saab lihtsasti värve ja mustreid lisada ning kodu välimust ilma värvi- või tapeedirullita pidevalt värskendada ja muuta. Mul on kunagi olnud nii tumepunane, helesinine kui ka heleroheline tuba: väsisin värvilistest seintest alati kiiresti.
Mööbli osas on meil tekkinud huvitav kombinatsioon: üpris palju Ikea kaupa, mõned päris ise ehitatud lihtsamad mööblitükid ja mõned taaskasutusest pärit, ise korda tehtud asjad. Vanast mööblist, mis ostes siin sees oli, jätsime meelepärase alles ja renoveerisime, näiteks tugitoolid ja kontorilaua. Palju mööblit ehitasime ise: seinariiulid, diivani- ja telekalaua, söögilaua, mille jalad on küll taas kord Ikeast ostetud. Liimpuidust plaate saab soovi järgi ise viimistleda, juurde osta mõned mööblipoe kandurid ja saabki lihtsasti kokku panna oma soovi kohase riiuli. Vannitoa valamukapidki tegime ise. Muidugi on abiks ka see, et mu elukaaslane on õppinud puusepp.”
Margit räägib, et esialgu olid nad ettevaatlikud: ega igasugust puitu interjööri liiga palju saa? „Aga erinevalt viimistletud puit, nii mööblina kui ka seinal, põrandal ja laes, tasakaalustab krohv- ja kipspindu hästi.”
Ühe eripärana jääb selle kauni kodu juures silma valgustite rohkus. „Valgusteid on meil kokku tõesti palju, ehk kuuekümne ringis. Peaaegu kõik need olen ma ise paigaldanud. Ostsin Tiidu juhendite järgi kõik vajaliku kokku ja paigaldamine polegi tegelikult raske. Ühendused elektrikilpi tegi siiski elektrik. Me mõlemad oleme elanud üürikorterites, kus oli pidevalt hämar – siin aga saame valgust reguleerida vajaduse ja meeleolu järgi.”
Margit ja Tiit on uurinud ka maja ajalugu. „Rahvusarhiivi materjalides on märgitud aasta 1880 küsimärgiga. Arvame, et algul elasid meie trepikoja suurtes korterites ilmselt omanikud, kõrvaltrepikojas olid väikesed üürikorterid. Konstruktsioone avades nägime, et seintes oli kasutatud ka põlenud palke: ilmselt polnud omanikud siiski kuigi jõukad. Sissepääs oli algsete jooniste järgi tänava poolt, kus oli trepikoda. 1970-ndail aga ehitati hoovi poole trepikodasid juurde, nii et enamik kortereid sai eraldi sissepääsu. See lisab muidugi privaatsust. Me naabreid eriti ei kuulegi, sest kahel pool on kaks paksu tuletõkke-tellisseina ja põranda alla panime korraliku kihi kivivilla heliisolatsiooniks.”
Margit, kes töötab Tartu ülikoolis ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu” peaspetsialistina, ja oma ehitusettevõttes Tetritus tegutsev Tiit on Tartu rahuliku elulaadiga väga rahul: „Autot pole igapäevaelus vaja, igale poole saab jalgsi või rattaga, samas elad linna keskel ja on vaikne. Olemuselt oleme mõlemad puumaja inimesed, seega leidsime endale täpselt õige koha. Kui saaks kogu maja ka väljast korda, oleks lausa ideaalne.”
Meeldiv ja meeleolukas
Ivi-Els Schneider, sisearhitekt:
On toredaid detaile, näiteks kirjud põrandaplaadid, parajas mahus paljaks puhastatud tellissein … Sümpaatsed on värvitud laudlaed. Taimed lisavad aknaga vannituppa värskust. Mööbliesemed on kokku pandud hea stiilitajuga. Puitasumi hõngu on kenasti välja peetud ning tulemus igati meeldiv ja meeleolukas.
