Väikelinna võlud pealinnas

Elen Luht
05.03.2019
Konkursi „Kodu kauniks 2018” finalistipreemia saanud kaunis kodu. | Juta Kübarsepp

Natuke ajalooline, natuke maalähedane, kunstihõnguline ja elegantselt hubane on see kindla visiooniga kujundatud kodu.

„See on meie päris esimene oma kodu. Kui seda vaatamas käisime, siis juba ukse peal oli õige tunne,” räägib korteri noor perenaine. Kristiinale ja Taavile meeldisid nii läbi kahe korruse planeering, mis jätab korterist pigem majaosa mulje, renoveerimisel kasutatud ehedad materjalid, avarus ja valgus kui ka Kalamaja ajalooline hõng.

„Ostsime otse omanikult ja ta oli seda enda pere jaoks südamega teinud. Põrandal oli tammepuidust parkett, katusealune pööning eluruumideks välja ehitatud, teisele korrusele viis korralik tammine trepp. Isegi seinavärv oli selline, nagu ise oleksin valinud,” kirjeldab Kristiina rõõmsalt. Nii ei jäänudki neil muud üle kui sisse kolida ja sisustamise üle rõõmu tunda.
Maja Kalamaja põhikooli vastas on ehitatud 1908. aastal. Ajalooline õhustik on alles ka majas sees: kõik korteris paiknevad talad on siin olnud algusest peale. Tulemüürina toimiv paekivisein on töödeldud ega tolma ning seisab nüüd efektse taustana alumise korruse elutoale-köögile.

 

Suur köök väiksel pinnal
 

Suurte kokkajatena oli pererahvale väga tähtis, et köögis oleks palju tööpinda. Köök on nupukalt mahutatud väiksesse nurka –  tänu esikut köögist lahutavale köögisaarele on saadud juurde nii piisavalt kapiruumi kui tööpinda. Oma unistuste köögi joonistasid Kristiina ja Taavi ise paberile, koos aknaaluse valamu, valgustusega vitriinkapi ja ukse taha peidetud gaasikatlaga. „Julgen öelda, et see on päris õnnestunud, teeme siin mõlemad väga palju süüa. Ja eriti tore on vaade aknast läbi puude koolimajale. Selline tunne tekib, nagu oleks mets akna taga,” kiidab Kristiina. Köögi kõrval on suur ümmargune täispuidust söögilaud, õnnelik leid Home4You poest. Selle taga mahub korraga kuni kaheksa inimest õhtust sööma.

 

Mänglevalt muutumises
 

Avatud köögiga elutoa trepialuses istumispesas on vastastikku paigutatud väiksemat mõõtu pehme mööbel. Kuna ruum on tillukene, siis siia sobiva diivani ja tugitoolide leidmiseks tuli mõõdulindiga mööda mööblipoode käia.
Seinal ripub Kristiina enda maalitud pilt: „Selliste abstraktsete maalide tegemine mõjub mulle teraapiliselt.” Pintsli haarab ta Annie Sloani kriidivärvide austajana meeleldi ka mööbli ja aknaraamide ületõmbamiseks. „Kui väsin millestki ära, siis kriidivärvidega on hästi lihtne vaheldust tuua. Võtame seda hästi mänguliselt,” sõnab Kristiina kergelt ega välista tulevikus isegi köögimööbli ülevärvimist.

 

Ajutised püsivad lahendused
 

Ajutised lahendused kipuvad olema need kõige jäävamad. Nii juhtus Kristiinal ja Taavil esikuga. Välisukse kõrval oli ideaalne nišš esikugarderoobile, kuid selline mõte tundus olevat liiga isikupäratu ja hinnad olid ka kõrgevõitu. „Abikaasa tegi siia riiuli, mina ostsin juurde aiapingi ja laterna. Järjest rohkem hakkab see lahendus meile meeldima. Hea, et on koju tulles kuskil istuda ja kotti toetada,” on perenaine üsna kindel, et siia kappi niipea ei tulegi.

 

Vihm ja leil
 

Kohe esiku vastas on väike tualettruum, väga vajalik lisandus kahekorruselise elamise puhul. Suurem vannituba on teisel korrusel magamistubade kõrval. Kõrgest katusealusest aknast langeva valguse tõttu mõjub see avar ruum eriti hingestatult, kuninglikkust lisab uhke laealune lühter.

Duši ette oli alguses plaanis paigaldada ka klaassein, kuid tundus, et see paneb õhulise ruumi ja ilusa saunavaate liiga kinni. Seega lepib pererahvas pigem pritsmetega, mida nende sõnul liiga palju ei olegi. Kõige mõnusam on siin olla, leili võtta ja dušši nautida aga siis, kui vihmasabin ruumi maagiliseks muudab.

Kuna korter asub maja põhjaküljel, siis on siin Kristiina sõnul ka päikesepaistelisel ja kuumal suvel hea olla. Aknaid on aga piisavalt palju, nii et valgust jätkub alati.

Kristiinal pole kodus üht kindlat lemmikkohta, vaid talle meeldib, et igal toal on oma funktsioon ning igal pool leidub mõnus pesa, kus olla. Eriti võimalusterohked on teise korruse sopilised ruumid ja erinevate nurkade all katuseakendega kõrged laed.

 

Oma ruum
 

Magamistoale lisab isikupära uhke aknaraam. Soppide ja nurkadega tuba on pigem kitsas –  ruumipuuduse lahenduseks sai eritellimusel valminud voodi ning öökappide aset täidavad hoopis lillepostamendid.

„Kui püüdsime siin esimesel ööl madratsi peal magama jääda, siis und ei tulnud kuidagi. Emotsioone oli nii palju. Vaatasime selle asemel hoopis läbi katuseakna tähti ja nautisime olukorda,” meenutab Kristiina esimest ööd uues kodus.

Teisel korrusel on peale magamis- ja vannitoa ka lastetuba ning töötuba-garderoobiruum. „Alguses otsisime kolmetoalist korterit, aga selle korteriga saime kaasa lisatoa.” Katusealune lisatuba magamistoaks kuigi hästi ei sobi, seega on siia planeeritud panipaigad, garderoob ja massiivse kirjutuslauaga töökoht, kus saab kontoritööd teha, maalida, kitarri mängida ning oma lõbuks lugusid kirjutada, avaldab Kristiina nii enda kui abikaasa hobid.

 

Kodu ei saa kunagi valmis
 

Kevadel täitub perekond Pettail uues kodus kolm aastat. Nüüd elavad nad siin juba kolmekesi, või õigemini neljakesi, kui lugeda pereliikmeks ka Inglise buldog Chuck. Kodu kujundamisel oli eesmärk anda igale ruumile oma kindel otstarve ning luua kodus hea, terviklik meeleolu ja loominguline õhkkond. Praegu tagasi vaadates on see juba õnnestunud. „Kõik on tulnud kuidagi õigel ajal ja õige tundega,” sõnab Kristiina, kuid täpsustab, et tal on veel palju ideid, mida lisaks teha.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid