Sügisväetis - mida ja kuidas väetada?

Eneli Käger
On olemas ka pulbrilised vees lahustuvad sügisväetised, mis on taimedele kiiresti kättesaadavad. | Shutterstock

Sügisel vajavad paljud taimed sügisväetist. Miks, mida ja kuidas väetada? 

Sügisväetis sisaldab suures koguses kaaliumi ja fosforit, mida mitmeaastased taimed vajavad talve eel puitumiseks ning järgmise aasta õite ja saagi moodustamiseks. Seda tasub ohtralt raputada ka köögiviljamaale.
Sügisväetis ei sisalda lämmastikku või on seda vaid õige veidi, et pika sooja sügise korral ei läheks kasvuhoos taimed talvele vastu näljast nõrkenult.
Paljud aiapidajad on hakanud kasutama moodsaid pikatoimelisi väetisi, et väetamiskordi oleks vähem ja elu seega lihtsam. Tootest olenevalt mõjuvad need 3–6 kuud. Selliste väetiste koostise puhul on arvestatud, et taim saab sellest aja jooksul järk-järgult kätte kõik vajalikud toiteelemendid ja enam pole vaja aastaajast (kevad, suvi, sügis) olenevat väetamist.

 

Ära väga viivita
 

Sügisväetist kasutades tasub teada, et väetisegraanul lahustub mullas paar-kolm nädalat ja toitained muutuvad alles siis taimedele kättesaadavaks. Seda ajanihet arvestades ei maksa suve lõpus väetamisega viivitada, muidu pole taimedel sellest samal aastal enam kasu. Näiteks rooside talvekindluse parandamiseks peaks sügisväetis olema septembris antud.

Viljapuude ja marjataimede järgmise aasta õiealgmed hakkavad arenema juba suve lõpus. Nendest oleneb järgmise aasta saak. Kui tahad seda mõjutada, anna viljapuudele, marjapõõsastele, maasikatele jt fosfori- ja kaaliumirikast väetist juba augustis, et nad jõuaksid seda saagi hüvanguks kasutada.

Hiljuti istutatud ja ka lõuna poolt Eestisse toodud taimed on külmahellad. Neile võiks olla fosfori- ja kaaliumirikas sügisväetis antud samuti juba augustis.

Ära unusta väetada ka püsililli, näiteks pojengidele võid anda sügisväetist augusti algusest septembri alguseni. Sügisel hiljem antud granuleeritud sügisväetis siiski kaotsi ei lähe, sest fosfori- ja kaaliumiühendid püsivad mullas. See on nagu järgmiseks aastaks ette väetamine.

 

Kastmisväetis toimib kiiresti
 

Kui keegi veel ei tea, siis on olemas ka pulbrilised vees lahustuvad sügisväetised, mis on taimedele kiiresti kättesaadavad. Neid saab anda nii juurte kui ka okaste/lehtede kaudu. Okaspuud jt igihaljad taimed suudavad sellist väetist tõhusalt kasutada veel oktoobriski.

Kui tavalisi väetisegraanuleid eelnevalt vees lahustada, siis sellist efekti ei saa. Ämbri põhja tekib vaid mudataoline kiht ja väetamise tulemus jääb ebaühtlane.

Aastatega on jõudnud koduaedadesse suur seltskond ilutaimede uusi liike, kel pole õhkõrnagi aimu, millal tuleb Eesti kliimas hakata talveks valmistuma. Talvekahjude vähendamiseks saab esile kutsuda n-ö enneaegse sügise, mängides toiteelementidega. Kõige kiirem ja tõhusam on anda taimele vajalikud toiteelemendid okka ja lehe kaudu kastmisväetisega.

Igihaljaste taimede puhul saab selleks kasutada lahustuvat sügisväetist. Tänu sellele, et kastmisväetis lahustub täielikult ja on kergesti omastatav, saab taim vajalikud toitained kiiresti kätte ning on talviste ebasoodsate tingimuste suhtes tugevam. Kuna väetis sisaldab rohkesti ka mikroelemente, tugevdab see igihaljaste taimede värvust ning aitab vältida lillakaid talviseid toone, mis esinevad peamiselt sinakashallidel sortidel.

 

Kuidas väetada multšitud ala?
 

Aiapidaja elu kergendamiseks on paljudes aedades kaetud istutusalad okaspuu-koorepuru või mõne multšiga. Sellist peenart on keerukam väetada, sest väetisegraanulid tuleb multšikihi alla ümber taimede ühtlaselt laiali laotada ja mulda kobestada.

Mitte mingit mõtet ei ole raputada sügisväetise graanuleid multši peale ja uskuda, et taimed on saanud nüüd selleks aastaks kõik vajaliku. Graanulid seal ei lahustu ning väetis juurteni ei jõua.

Multšitud ala väetamisel on abi pulbrilistest kastmisväetistest, mis lahustuvad täielikult kastmisvees ja toitained jõuavad läbi multšikihi taimedeni. Siiski tuleb arvestada, et osa väetisest jääb multši sisse pidama ja kulub ära selle lagunemisel.

Kooremultš on paraku ka üks mõnusamaid kohti, kus haigused ja kahjurid saavad talvituda. Olemas on piisav niiskus ja kõdunemisel tekkiv soojus, pealegi ei torgi ega häiri seal keegi. Ega asjata pole vanades taimekaitseraamatutes peaaegu iga haiguse või kahjuri juures kirjas, et korista haigustunnustega taimeosad ning kaeva sügisel ja kevadel taimede ümber olev muld läbi.
Tasub teada, et kahjurite levikut soodustavad peenravaip jm multšikangad, kuna nende alla meeldib paljudel kahjuritel varjuda ja ka talvituma pugeda. Sinna munevad meelsasti ka teod.

 

Kas muru sügisel väetada?
 

Vastus oleneb sellest, millist väetist sa siiani oled kasutanud, ja kindlasti sellestki, kui pikaks sügis venib. Fosfor ja kaalium, mida taimed ei jõua kasvuajal ära kasutada, jäävad mullas ootama kevadet, et parandada talve tekitatud kahjusid.

Kui jätta niitmise ajal rohuhakmed murule, soodustab see sambla sissetungi. Kui sammalt on rohkesti, anna septembris murule samblatõrjega muruväetist.

Samblast aitab lahti saada ka muru lupjamine ja ka raudsulfaadi kasutamine. Korraga ära mõlemat kasuta, sest üks toimib kui aluseline ja teine kui happeline vahend, koos kasutades neutraliseerivad nad üksteist ja kasu jääb olemata.

Parem on kasutada granuleeritud lupja, sest graanulid vajuvad läbi taimiku ilusasti mullani ja neid ei kanta jalgadega tuppa nagu peenikest pulbrilist aialupja.

 

Millal vajavad taimed kindlasti sügisväetist?
 

* Kasvuajal kasutati peamiselt lämmastikurikkaid väetisi (n-ö kevadväetised), mis ei taga edukat talvitumist ja järgmise aasta õitsemist.

* Samal aastal istutatud taimed, kui istutamisel ei kasutatud pikatoimelist väetist või istutus- ja sügisväetist (fosfori- ja kaaliumirikas väetis on vajalik ka juurdumisel).

* Suurema fosfori- ja kaaliumivajaduse võib põhjustada ka jahedam ja vihmane suvi või pikem põud.

* Fosfori- ja kaaliumipuudus tekib kergemini happelisel maal – rasketel savi- ja kergetel liivmuldadel.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid