Spinat tasakaalustab soola kahjulikku mõju

kodus.ee
Spinati rasvlahustuvate koostisosade paremaks imendumiseks on toorsalatile soovitatav lisada veidi toiduõli. | Shutterstock

Võimsalt rohetav, vitamiinirikas ja kalorivaene. Spinatist võib valmistada lugematul hulgal erinevaid roogasid. Kuigi spinatit võib poest osta nii värskena kui ka külmutatud kujul, jõuame veel praegugi spinatit oma aeda külvata – suve teine pool on selleks sobilik aeg.

Vitamiinirikas taim

Kui tavaliselt alustatakse toiduaine iseloomustamist makrotoitainetest (süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi), siis spinati puhul on esirinnas eeskätt mikrotoitained (vitamiinid, mikroelemendid). Spinatis on erinevaid karotenoidseid ühendeid. Tavaliselt on karotenoidsetel ühenditel kollakasoranž või punakas toon, kuid spinatis rikkalikult sisalduv klorofüll varjutab selle. Spinatis leidub ohtralt tavalist beetakaroteeni. Sellest suudab meie organism omakorda toota A-vitamiini. Lisaks on spinatis rohkelt luteiini ka zeaksantiini, mis aitavad regulaarselt tarbimisel vähendada silma võrkkesta kahjustuste riski vanemase eas.

Peale karotenoidide on spinatis teisigi antioksüdante, eelkõige vesilahustuvad C-vitamiini ja rasvlahustuvat E-vitamiini. Rohkesti on ka foolhapet, mis on eriti oluline rasedatele naistele tulevase lapse närvisüsteemi arengu seisukohast. Lisaks foolhappele on spinatis teisigi B-rühma vitamiine, näiteks vesilahustuvat H-vitamiini.

Mikroelementidest on spinatis arvestatavalt joodi, mis on vajalik kilpnäärme normaalseks tööks. Ehkki spinatit reklaamitakse vahel kui head rauaallikat, pole loo peategelases rauda siiski eriti palju – kõigest mõni milligramm sajagrammise leheportsu kohta. Pealegi on taimne raud halvasti omastatav eeskätt erinevate orgaaniliste hapete tõttu.

Tasakaalustab soola mõju

Orgaanilistest hapetest on spinatis rohkesti oblikhapet. Oblikhape seob kaltsiumi, mistõttu sage spinati söömine võib päriliku eelsoodumusega inimestel põhjustada oksalaatkivide teket. Spinatisöömisesse peavad ettevaatlikult suhtuma oksalaattüüpi neeru- ja põiekividega inimesed ning podagrahaiged.

Oblikahappe negatiivse mõju leevendamiseks soovitatakse spinatitoitude juurde juua- süüa vedelaid piimatooteid või valmistada spinatisuppe kareda (see tähendab kaltsiumirikka) veega.

Väikest lohutust pakub teadmine, et spinatis leidub taimeriigi esindaja kohta arvestatavas koguses kaltsiumi, mis leevendab veidi organismi kaltsiuminälga. Samas ei või spinatit aga mingiks eriliseks kaltsiumiallikaks lugeda.

Teistest mineraalelementidest on spinatis rohkesti magneesiumi- ja fosforiühendeid ja loomulikult kaaliumi. Sajagrammises spinatikoguses on kaaliumi 0,5-0,6 grammi. Arvestades eestlaste suurt soolalembust on kõik kaaliumirikkad toiduained meie laual eriti teretulnud, sest kaalium aitab tasakaalustada naatriumi liigtarbest tingitud kahjulikke mõjutusi organismis.

Palju vett, vähe kaloreid

Koguseliselt kõige rohkem – 92-93% on spinatis vett. Veesisalduse järgi saab otsustada spinatilehtede seisundi üle. Veekaotusest närbunud spinatilehed sisaldavad küll kaaluühiku kohta rohkem kuivainet, kuid vilets ja vaevatud välimus ei kutsu neid ostma. Muide, ka külmutatud spinatilehed kaotavad vett ja nendeski toimub toitainete järkjärguline kontsentreerumine. Enam-vähem võrdses paariprotsendilises hulgas on spinatis nii valke, süsivesikuid kui ka kiudaineid.

Põhitoitainete kasinuse tõttu on spinat suhteliselt lahja suutäis. 100 grammi spinatilehti annab ligikaudu 25 kilokalorit energiat.

Spinatit jõuab veel külvata ka suve teisel poolel

Spinatit võib poest osta, aga võib ka ise kasvatada. Meie laiuskraadidel on otstarbekas külvata spinatit kas varakevadel või suve teisel poolel. Taim on lühikese kasvuperioodiga, nii et rõõm saagist on kiire saabuma.

Spinat kuulub pikapäevataimede hulka, mis tähendab, et pikk valgusperiood soodustab spinati õitsemist. Eks õitsev taim ole muidugi kena ja õitsemise tulemusena valmivad seemnedki, kuid söödava saagi kvaliteedile õitsemine kasuks ei tule.

Valminud spinatilehed peaks kiirelt toiduks ära tarvitama. Lühiajaliselt saab neid niiskesse rätikusse keeratult säilitada külmkapis. Spinatit võib ka sügavkülmutada.

Värsket spinatit ostes peaks jälgima lehtede värvust. See sõltub ka sordist, kuid eelistada tasuks tumerohelise tooniga spinatit.

Tuhat kasutamisvõimalust

Lehtköögiviljana on spinati kõige tavalisem saatus kuluda mõne salati koostisse. Värskena salatis tuleb hästi esile spinati maitse, mis on eri sortide korral erinev ja sõltub kasvumaa väetamisest. Spinati rasvlahustuvate koostisosade paremaks imendumiseks on toorsalatile soovitatav lisada veidi toiduõli.

Kuid spinatist saab valmistada ka teisi toite, näiteks suppe, omlette, pannkooke, hautisi, pastaroogi, pirukaid ning kastmeid. Soojade roogade koostises kasutatakse kuumtöödeldud spinatit. Spinatilehti kuumutatakse väheses vees või õlis ainult mõni minut kuni pehmenemiseni, seejärel lisatakse paras kogus lehti valmivale roale.

Spinatist valmistatakse ka erinevaid hoidiseid. Suure kaubavalikuga poodides võib hoolas otsija leida näiteks spinatipüreed. Tööstuslikuks tarbeks toodetakse isegi spinatipulbrit.

Looduskosmeetika austajad kasutavad spinatimahla aga  välispidiselt – võitluseks kortsudega. Tööstuslikuks tarbeks toodetakse aga isegi spinatipulbrit.

 

Vaata ka, kuidas valmistada mõnusat feta- spinatipirukat.

 

Sarnased artiklid