Lõikusaeg kujuneb aedniku lõiguks palju pikemaks
Kui sageli segavad külm ja lumi viljapuude-marjapõõsaste lõikamist ning alustada saab alles märtsi teisel poolel, siis tänavune loodus võimaldas seda kuu aega varem.
Mahedalt jaheda ilma jätkumisel kujuneb lõikusaeg pikemaks ja töödega jõuavad mäele ehk needki, kel tavalisel kevadel puukujunduseks aega napib. Marjapõõsastest alustab kevadel kõige varem kasvu must sõstar, seejärel karusmari ning viimasena punane (valge) sõstar. Kui põõsaid sügisel või talvel lõigata ei õnnestunud, ootavad kevadel esimesel võimalusel kääre ja saagi mustad sõstrad.
Talve tujukus teeb rohkem paha kui ühtlane külm
Talv on olnud küll soe, kuid vahepeal siiski üsna suure temperatuuri kõikumisega. Mida soojema ilmaga taim talvel harjub, seda ohtlikumaks kujunevad ka väiksemad ajutised külmad. Pungad on need hellad taimeosad, mis võivad kannatada saada. 2014. aasta algusekuudki olid üsna tujukad ja selle tulemusena tekkis talvekahjustusi isegi mustadel sõstardel. Tänavugi võib kahjustusi esineda ning need võivad ilmneda alles hiljem. Kevadsuvel võib sel juhul abi olla leheväetamisest.
Sõstra-pahklest tegutseb omapäi edasi
Kui sõstrapõõsaid igal aastal mitu korda põhjalikult üle vaadata ja lestast tabandunud ümarad pungad ära noppida, suudab aednik kahjurist üle olla. Enne põõsaste lehtimist on lestade pahateod eriti hästi äratuntavad: tervetest pungadest arenevad normaalsed lehed, lestade asustatud pungad jäävad aga puhkemata. Kui aga ikka pool põõsast on „ebamarju” täis, oleks mõistlikum see hoopis välja juurida ja lõkketulele roaks anda.
Kuidas kahjureid kevadel kinni nabida
See aasta tundub pinnases ja koristamata jäänud lehtede ning rohukamara all talvitunud kahjuritele taas soodne olema. See tähendab, et taimed võivad kevadel suure rünnaku osaliseks saada. Ilmade soojenedes hakkavad pahalased hulganisti mööda tüve ülespoole ronima. Aiapoodides on saadaval liimivööd, mis aegsasti puutüvede või jämedate põõsaokste ümber seotuna suure osa kahjuriliiklusest seiskavad.
Puuviljamädanikku saab vähendada hooldustöödega
Õunapuudel (eriti vanematel) on osal sortidest aina suuremaks probleemiks puuviljamädanik, mis sageli saab alguse kärntõve kahjustuse kohast. Nakatunud viljad, mis jäävad talveks puu otsa või maha vedelema, on kevadel tõelised haiguspommid, sest seeneosed levivad neist mööda aeda laiali ning ka naabrite juurde. Haiguste leviku allikaks on ka puu alla jäänud lehed. Puude vananedes tekib tüvedele ja põhiokstele järjest rohkem korpa ja samblikke, mis on seeneostele heaks peatuskohaks. Lisaks tunnevad sellistes peidupaikades ennast turvalisena kahjurid. Kui koristustööd jäid sügisel tegemata, on märtsis-aprillis veel viimane aeg midagi ette võtta. Kui õunamuumiad, lehed ja kokku kraabitud korpsamblikud lõkkes ära küpsetatud või teises aiaservas sügavale maasse kaevatud, võralõikus tehtud, oleks mõistlik kuiva ja tuulevaikse ilmaga puud raud- või vasksulfaadi lahusega üle pritsida.
Kevadine puulõikus sõltub mullusest saagist
Viljapuude kevadisel lõikamisel on mõistlik arvestada eelmise aasta saagikannet. Mida rikkalikum oli mullune saak, seda vähem vilju on üldjuhul loota tänavu ning seda vähem tuleks nüüd lõigata. Põhjus peitub esiteks selles, et tugeva lõikusega vähendame loodetavat saaki veelgi, teiseks aga kasutab puu väheste õiepungade korral oma jõuvarud võrsete moodustamiseks. Tugev lõikamine aga soosib omakorda võrsekasvu, sest puu peab toiduvarud ju kusagile ära kasutama. Kui õiepungarikkal kevadel oksamassi ohtralt vähendada, kasutab puu juurtest tulevad toitained ikka eelkõige õite ja viljade moodustamiseks.
Maasikapeenrad puhtaks
Kui kuivanud lehed jäid sügisel ajapuuduse või pakasetõrje eesmärgil koristamata, on vaja seda kevadel esimesel võimalusel teha ja praht põletada. Lehejäänused peidavad endas hahkhallituse, punalaiksuse, laikpõletiku ja muude haiguste tekitajaid ning talvitunud kahjureid.
Tänavune istutamine algab vara
Puid ja põõsaid võib hakata istutama kohe, kui kelts sulanud ja pori kadunud, sula maa korral peaaegu kohe pärast lumeminekut. Paljasjuursete istikute puhul on väga oluline, et juurdumisaeg oleks enne lehtimist võimalikult pikk ja taimed varakevadist niiskusvaru põhjalikult kasutada saaksid. Nõuistikute eeliseks on see, et neid saab ka hilisemal ajal ja juba lehtinult kasvukohta siirdada.
Mida jälgida istikute ostmisel?
- Paljasjuursete istikute hulgast vali sellised, millel on tihe narmasjuurestik.
- Võimaluse korral palu müüjal nõuistik potist välja võtta, et veenduda juurepalli seisundis: väga keerdunud juurtega istik pole parim variant.
- Vali selline istik, mille oksad väljuvad võimalikult eri suundades ja on jõuliselt arenenud.
- Vaata, et ostetava istiku oksad ja tüvi oleksid terved.
- Müügikohas on istikul sageli pindmised juured paljad: nende kaitseks palu müüjal potti peotäis-paar niisket turvast lisada.
- Kui istiku oksastik on kujundamata, palu müüjal see töö ära teha.
