Kes: IT-spetsialist Ülle.
Mis: 48 m2 kahetoaline renoveeritud korter eraldi köögiga.
Kus: Tallinnas Lillekülas.
Ülle kolis sellesse 1930. aastal ehitatud Lille tänava majja Tallinnas 2011. aastal. Päris oma kodu ostes võlusid IT-spetsialistina töötavat noort naist korteri kaks nurgaakent. „Olin varasema korteri pimedusest nii väsinud, et valgus tundus väga tähtis,” märgib ta üht tähtsaimat otsingukriteeriumi. Veel soovis ta, et köök ja elutuba oleksid eraldi, ja selliste korterite valik oli üllatavalt väike. Tänu omal ajal moekatele nurgaakendele on 48 m2 korteris toad tõesti valged ja avarad. Esialgu arvas Ülle, et hakkab „euroremonditud” elamist uuendama järk-järgult, kuid 2013. aastal läks töö lahti siiski korraga. Kokku pühendas ta siia täistöökoha jagu energiat üle poole aasta, hindab naine tagantjärele. Et põrandad olid vajunud ning lookas, tuli vana parkett üles võtta ja nii suur töö käivitas ka kõik järgmised sammud. Ehitustöid tegi asjalik firma Dedico Ehitus. Ise läbis Ülle kogu protsessi projektijuhi ja järelevalveametniku rollis ning kogus teadmisi ehitusest, materjalidest, kaubandusest ja koostööst, mida fotopäevik aitab nüüd meenutada.
Täpne mõte toetab
Ideede genereerimisega alustas Ülle tegelikult juba pool aastat varem, põhjalik läbimõtlemine õigustas end igati. Kunstiajaloolasest emaga arutas ta värve ja mustreid, insenerist isa aitas hiljem arvutis parketimustri valmis kavandada ning ehitajatelt õigeid asju nõuda. Korter mõjub tänu kõiki põrandaid katvale kalasabaparketile terviklikult, aga igal ruumil on siiski oma iseloom. Uusi esemeid peale elutoalaua ja köögimööbli Ülle siia ei ostnud, vaid sobitas juba olemasolevat. Elutuba on modernne, magamistuba ilmestab retromööbel ning köök on funktsionaalne ja värviline. „Köögi laia aknalaua ääres saan aeda vaadata ja lehte lugedes hommikukohvi juua.”
Heledates toonides rahulikku elutuppa saab värve lisada tekstiilidega. Maja ehitusajast pärit ahjult lasi Ülle eemaldada mustrilised vannitoaplaadid ja taastada selle algse kuju nii palju kui võimalik. Magamistoale annab retrohõngu vanatädilt saadud renoveeritud peeglilaud ja samuti funktsionalistlikus stiilis riidekapp, mille Ülle soetas Tallinna omaette elama kolides, sest see oli uuest mööblist mitu korda soodsam.
Tapeeti valides tabas naist üllatus, kui ühekülgselt romantiline on siinsete poodide valik. Lõpuks tellis ta tapeedi Interneti kaudu Šotimaalt, esmalt materjalinäidist küsides. 1970. aastate laadis muster tabas märki ja lõpuks osutus tellitud tapeet keskmisest ehituspoes müüdavast odavamakski.
Nööbi külge pintsak
Köögi kujundusvõtmeks sai õe kingitud erkroheline röster, millega Ülle soovis ka ülejäänu sobitada. Köögimööbli planeerimine võttis aega paar kuud, kuni kõik kapid ja tehnika õnnestus väiksele pinnale mõistlikult ära paigutada. „Mõtted tahavad laagerduda, et neid jälle värske pilguga näha,” kirjeldab Ülle ideede kaalumist. Nii sündis ka köögimööbli sujuv üleminek esikukappideks. Terviklikku lahendusse on ära paigutatud nii üleriided kui ka kodutarbed, mis tillukesse vannituppa ei mahtunuks.
Väiksesse vannituppa oli Üllel kindel plaan mahutada vann. Sobiva mudeli, mis on ühest otsast poole kitsam, leidis ta FEB’ist. Et valged seinad liiga igavad ei oleks, kujundas ta keset otsaseina väikestest plaatidest lillmosaiigi ja sarnane muster üllatab veel kaaluplaadilgi.
Nüüd, kui Ülle on oma põhjalikult renoveeritud kodus juba kaks aastat elanud, ei kujuta ta seda teistsugusena enam ettegi. Lisaks on talle jäänud tagavaraks rikkalikult kogemusi ehitusvaldkonnast ja inspireerivad sisustusleiud. Kiusatust valdkonnaga pikemalt tegelema jääda tal siiski ei tekkinud: põhjalikult läbimõeldud ja korralikult teostatud töid ei tule tahtmist niipea ümber teha.
