Neli põhjust, miks osad krundid hoolimata heast hinnast kaubaks ei lähe

kodus.ee
Shutterstock

Turg on kuum, inimestel raha rohkem, kui kunagi varem, kuid mõned näiliselt ülimalt atraktiivsed elamuehituseks sobilikud kinnistud on aastaid pakkumises ja keegi ei taha neid ka peenraha eest osta. Mis on põhjuseks?

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et turul pakutavatest kruntidest enam kui pooltega on mingi eksistentsiaalne segadus, mis ostjad eemale peletavad.  „Küsimus pole üldse tavaliselt asukohas, sest huvilisi leiduks nii suurema maantee äärsetele kui ka paksus kuusemetsas paiknevatele maatükkidele,“ rääkis ta.

Soomani sõnul on suurimaid tõrkekohti neli.

1) Segadus ehitusõigusega. „Kui mingil põhjusel pole selge, kas kõnealusele kinnistule üldse midagi ehitada tohib, siis on see ostjatele esimene ohusignaal. Kord on põhjuseks vale sihtotstarve, siis jällegi looduskaitselised nüansid – pole vahet, mis on täpsed põhjused, kuid inimesed ei julge ega peagi julgema põrsast kotist osta, isegi kui see poolmuidu ära antakse,“ selgitas ta. „Soovitan varaomanikel ehitusõigusega seotud asjad enne müüki ise korda ajada, nii tõuseb vara väärtus ja ka ostuhuvilisi tuleb rohkem,“ lisas ta.

2) Puudub seaduslik ligipääs. „See on Eestis väga levinud probleem, sest enamus krunte ei piirne riigi- või munitsipaalteedega. Turul on väga suur hulk maatükke, millele ligipääs kulgeb läbi võõra maatüki. Servituutidega saab ka selle lahendatud, aga kui eelmine omanik pole suutnud naabritega kokkuleppele jõuda, siis miks peaks uus omanik aga-kunagi-pole-mingit-probleemi-olnud juttu uskuma või tahtma kohtuuksi kulutada,“ lausus Sooman.

3) Elektri liitumispunkt on alajaamast kaugemal kui 400 meetrit. „Sellisel juhul peab KÕIK liitumisega seotud kulud maksma kinnistu omanik vastavalt tegelikele kuludele ja see võib lüüa odavama krundi hinna mitmekordseks ehk põhimõtteliselt kaotab krunt igasuguse väärtuse,“ selgitas Sooman.  

4) Veelahendus on vastuoluline. „Igasugused naabritega suusõnaliselt kokkulepitud, ei-tea-kus paiknevad ühised puurkaevud ja muud seadustamata veelahendused võivad joogivee küll majja tuua, kuid kasutusluba selline maja ei saa,“ sõnas Sooman.

„Kokkuvõtteks tulebki eelpoolmainitud puuduliku dokumentatsiooniga kruntidest suure kaarega mööda käia. Elu on õpetanud, et inimesed ei ole oma raha peale vihased ning oluliste toimingute tegemata jätmised pole tavaliselt tingitud laiskusest või mõtlematusest, vaid nende taga on suuremad probleemid. Need võivad tähendada aga seda, et krundile ei saagi maja ehitada või kui saab, siis pank keeldub selle ehitamise finantseerimisest ja ka kasutusluba ei väljastata,“ lisas ta.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid