Naast või lamell, kui sügava mustriga? Kuidas valida talverehve?

kodus.ee
Ühekaupa ei tohi rehve välja vahetada, välja arvatud olukorras, kus puruneb sisuliselt uus rehv ja saab osta täpselt sama rehvi asemele. | Shutterstock

Ilmajaam lubab nädalavahetuseks miinuskraade ja lörtsi. Mille järgi otsustada, kas eelmise aasta rehvid veel peavad? Mida võiks uusi rehve valides silmas pidada? Ja igihaljas küsimus: kumb on parem, kas lamell- või naastrehv? Küsimustele aitab vastuseid leida Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull.

Pole olemas kuldreeglit, mille põhjal saaks öelda, et talverehvi eluiga on X aastat või Y läbisõidu kilomeetrit. Rehvi eluiga sõltub nii rehvi kvaliteedist, olemusest (pehme või kõva rehvisegu), sõidustiilist kui läbisõidetud kilomeetritest. Veendumaks, kas vanad rehvid veel sobivad, tuleb kontrollida rehvimustri sügavust, mehaaniliste vigastuste puudumist, rehvi vanust ja naastrehvide puhul ka naelte hulka ja seisukorda.

Seadus lubab küll talverehvi mustri sügavuseks minimaalselt 3 millimeetrit, aga on selge, et kui enne talve algust panna autole alla 3-millimeetrise mustriga rehvid, siis kevadeks ei pruugi neil rehvidel enam üldse mustrit olla. Rehvi mustri sügavus on eluoluline, sest mõjutab pidurdusteekonna pikkust. Seega võiks soetada uued rehvid juhul, kui mustri sügavus jääb alla 5 millimeetri.

Naastrehvi puhul tuleb vaadata lisaks mustrile ka naastude arvu ja seisukorda. Kui mustri sügavus on piisav, aga kaks kolmandikku naastudest on läinud kaotsi, on aeg soetada uued rehvid. Arvestada tuleb ka sellega, et rehvid vananevad ajaga. Isegi kui läbisõit on väike, on soovituslik välja vahetada rehvid, mis on vanemad kui 6 aastat.  


Mida ostetakse rohkem?

Senise müügistatistika kohaselt on 60 protsendil Eestis liikuvatel autodel talvel all naastrehvid ja 40 protsendil lamellrehvid, aga tasapisi viimaste müük kasvab ja juba mõne aasta pärast võib olla seis 50/50.

Üldistades võib öelda, et naastrehv sobib käredasse külma ning lamellrehv sombusesse ja lörtsisesse talve, aga Eesti ilm on mitmepalgeline, mis teebki otsustamise keeruliseks.

Naastrehv ehk rehv, mille kummis on spetsiaalsed naastud, tagavad parema juhitavuse ja pidamise kiilasjääl ning kinnisõidetud lumel. Naastrehve soovitatakse autojuhtidele, kes sõidavad palju erineva hooldustasemega teedel, näiteks külavaheteedel, mis võivad olla kehvasti lahti lükatud ja kus võib ette tulla jääd. Kuna öötundidel ja varahommikutel on temperatuur madalam ja jäite oht suurem, siis võiks ka need juhid, kes peavad sõitma palju öösiti, valida naastrehvid.

Talvine lamellrehv tagab seevastu parema juhitavuse ja pidamasaamise vihma- ja lörtsimärjal teel. Lamellrehv aitab ennetada üllatusi sügisel ja kevadel, sest suverehv ei paku usaldusväärsust libedatel sügislehtedel ega maikuus ootamatult mahasadanud lumel. Lamellrehv sobib esmase valikuna autojuhile, kes sõidab enamasti linnas või suurtel maanteedel, mis on hästi hooldatud.


Mida rehvi valides silmas pidada?
 

Mõnikord arvatakse ekslikult, et sama lamellrehviga võib sõita aastaringselt. Meie kliimas see nii ei ole. Põhjamaal sobib talviseks kasutamiseks vaid pehme seguga talverehv, sest see ei kaota enda omadusi madalal temperatuuril. Müügilt võib leida ka odavamaid ja kõvema seguga talverehve, aga need on mõeldud maheda kliimaga Kesk-Euroopa talve. Kuna rehvisegu ei ole tootele märgitud, siis võib kahtluse korral müüjaga konsulteerida, et veenduda rehvi sobivuses Eesti teedele.

Ainult kaubamärgi järgi ja toote olemusse süvenemata ei tohiks uusi rehve valida. Ka tuntud firma hinnalised rehvid võivad sellisel juhul valmistada autoomanikule pettumuse. Enamikel kaubamärkidel on erineva sõidustiili ja teeolude jaoks erinevad rehvid, seega tasub tutvuda iga-aastaste tootetestidega, mille põhjal saab vastavalt ootustele oma autole sobivad rehvid välja valida.

Pindamata metsateel sõitmiseks ei tohiks valida soodsat linnasõidurehvi ega vastupidi. Iga rehv käitub isemoodi, mõni on parem külglibisemisel, teine kiirendusel, kolmas vihmamärjal teel püsivuses. Päris igas tingimuses ideaalselt käituvat rehvi pole olemas, seega tuleb eelnevalt läbi mõelda, kus ja millistes tingimustes kõige sagedamini autoga sõidetakse. Isegi kui on valitud kvaliteetsed rehvid, tuleb üllatusteks ikkagi valmis olla. Ükski rehv ei hoia autot teel kui sõiduk ise pole tehniliselt töökorras või juht piisavalt ettevaatlik.

Enamasti vahetatakse rehvid välja komplektina ehk nelja kaupa. Seda soosib ka asjaolu, et osad tootjad pakuvad nelja rehvi ostmise puhul lisagarantiid. Samas leidub neidki, kes vahetavad rehve välja paarikaupa. Sel juhul pannakse uus rehvikomplekt olenemata veost tagumise silla alla. Kindlasti tuleb vaid kahte rehvi vahetades jälgida, et mõlema silla alla saavad sama kõrguse ja mustrikombinatsiooniga rehvid, vastasel juhul on häiritud nii sõiduomadused kui ohustatud auto tehniline seisukord. Ühekaupa ei tohi rehve välja vahetada, välja arvatud olukorras, kus puruneb sisuliselt uus rehv ja saab osta täpselt sama rehvi asemele.

Öeldakse, et hea ei saa olla odav, aga soodsamalt võib rehve leida hetkel, mil tootja on toonud välja uue mudeli ja soovib vana mustriga laovaru kiirelt realiseerida. Küll ei ole tark tegu tellida odavaid rehve tundmatutelt Aasia tootjatelt, reeglina pole need põhjamaa teedele sobilikud. Samuti ei tohi teha järeleandmisi rehvimõõtude osas, alati peab soetama selliste mõõtudega rehvid, mille autotootja on ette näinud. Tänapäeva autodel hakkavad valede rehvidega valetama nii spidomeeter kui streikima erinevad andurid.

Sarnased artiklid