Millal on kõige kasulikum ärgata ja milline on hea uni?

kodus.ee
Hea enesetunde nimel tuleks minna magama ja ärgata võimalikult ühel ja samal ajal seitsmel päeval nädalas. | Shutterstock

Kas oled harjunud vabadel päevadel lõunani magama? Jah, me teame, see on eriti mõnus just nüüd, kui ilmad on külmad ning väljas on pime. Aga ehk peaksid end hommikul hoopis voodist välja ajama ja jätma lõunani magamise laiskadele?

Miks on varane ärkamine meie kehale ja meeltele kasulik?

Tänapäeval on järjest ähmasemaks muutunud sõnapaar “vara hommikul”. Näiteks ühele inimesele tähendab see kellaaega 6.00, teisele 8.00 ja kolmandale aga 10.00 või veelgi hiljem. Mõned inimesed eelistavad aktiivsemat mõttetegevust päeva esimeses pooles, teised aga õhtupoole – see on individuaalne.

Kosutavale unele ning päevasele heale enesetundele on oluline rutiin. Tuleks minna võimalikult ühel ja samal ajal magama ning kindlasti arvestusega, et unetunnid saaksid hommikuseks ärkamise ajaks täis magatud.

Varem ärgates on meie meeled tõesti erksamad ja valmistavad kogu organismi päevasündmusteks ette. Hea enesetunde nimel tuleks minna magama ja ärgata võimalikult ühel ja samal ajal seitsmel päeval nädalas, siis kaob vajadus ka lõunani magamise järele.

 

Kui vara on vara?
 

Meie ärkamise aeg on otseses seoses päevase tegevuse ja kohustustega. Sõltub ju sellest, mis kellaks peab tööle või kooli ruttama või on tegemist puhkepäevaga. Kõige kasulikum on ärgata kella 7–8 vahel. Suvisel ajal, mil ööd on lühemad, on melatoniini kontsentratsioon organismis ka lühemat aega kõrgem, mistõttu on une- ja ärkveloleku rütmi suveperioodil kergem rikkuda.

Meil kõigil tiksub sees oma bioloogiline kell, mille tööd ei ole aga hea tervise nimel mõttekas häirida. Kõige keerulisem on ärkamisaega reguleerida vahetustega ja öötööl käivatel inimestel, samuti loomeinimestel. Ka neile oleks soovitatav oma graafikutesse mingi regulaarsus sisse viia.

 

Kuidas uinuda nii, et ärkamine raske ei oleks?
 

Heaks uneks valmistutakse päevasel ajal. Inimesed oma une peale üldiselt ei mõtle ja selle kvaliteedi kohta tehakse kokkuvõtteid hommikul ärgates enesetunde järgi. Vähene ööuni on suur murekoht kogu maailmas.

Magamatuse puhul mängib olulist rolli moodsa tehnoloogia võidukäik – arvutid, nutitelefonid, LED-valgustus jne –, samuti vähene liikumine ning ebatervislik toitumine organismi jaoks valedel kellaaegadel. Kui mõned aastad tagasi oli see valdavalt teismeliste teema, siis järjest enam istuvad nüüd ka täiskasvanud õhtuti arvutite taga. Pidev unevajadus suurendab stressi, soodustab ninahingamistakistust, langetab immuunsüsteemi efektiivset toimimist ja viib rasvumiseni.

Tõsisemate terviseprobleemidena võivad hilisemas eas välja lüüa astma, kõrgvererõhutõbi, infarkt jne. Lisaks tõstavad unetus ja unisus vigastuste riski, sest tähelepanu on häiritud. Und soodustavate ravimite ning alkoholi tarbimist tuleks üldiselt piirata või vältida. Need võimaldavad kergesti uinuda, kuid halvendavad unekvaliteeti ja hommikune ärkamine on raske. Heaks uneks soovitan tervislikku toitumist, mõõdukat füüsilist koormust ja tasakaalu leidmist eneses.

 

Milline on hea uni?
 

Kosutav uni on piisava pikkuse ja kvaliteediga ning seda hinnatakse subjektiivselt hommikul ärgates enesetunde alusel. Meil kõigil on individuaalne unevajadus, nii ka loomariigis. Näiteks hobused vajavad magamiseks vaid 4 tundi, oravad aga 16 tundi ööpäevas.

Täiskasvanud inimestel läheb tarvis keskmiselt 7–8 tundi ööund, vanemaealiste puhul on see aeg veidi lühem, kuid nemad vajavad ka pealelõunast lühikest uneaega.
Teismelised vajavad 8–9 tundi öist magamist. Uni koosneb unetsüklitest, mis varieeruvad elu jooksul. Kosutavaks uneks on tarvilik ka sügava une olemasolu, mida näiteks norskajal või uneapnoe põdejal ei pruugigi esineda.
Hea enesetunde ja tervise nimel soovitan und enam väärtustada, sellesse teadlikumalt suhtuda. Oluline on une-aegse korra loomine. Soojad toonid ja hämar valgus uinutavad, külmad toonid äratavad. Üldiselt võiks magama minna regulaarselt, hiljemalt kell 11 õhtul, et oleks hommikul kerge ärgata.

 

Millal kauem magada?
 

Vahel tõesti on vajadus seda kauem teha. Näiteks magatakse töönädala sees vajaka jäänud unetunde nädalavahetustel järele. Samuti vajatakse enam unetunde haiguste ning pingeliste ja kurnavate perioodide järgselt. Organism vajab seda puhkust.

Kindlasti magavad suveperioodil kauem ka kõik koolilapsed. Hea oleks kui nutiseadmeid voodisse kaasa ei võetaks ja veelgi parem, kui need tund aega enne magama minekut lihtsalt kinni pandaks. Tervislik toitumine, füüsiline koormus, emotsionaalne tasakaal ja õigeaegne voodisse minek tagavad hea une ja puhanuna ärkamise kasvõi vara hommikul. Ilmselt on “laisk regulaarselt lõunani magaja” midagi eelnimetatust kõrvale jätnud.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid