Miks on naine stressis?

Siile Lume
Pikalt jätkuv stress tõstab vererõhku ja ergutab stressihormoonide eritust, mis omakorda suurendab kolesteroolinäitajaid. | Shutterstock

Täiskasvanud naisel on tihtipeale nii palju kohustusi ja mitmeid inimesi, kelle eest hoolt kanda, et enese eest hoolitsemine jääb tagaplaanile. Sellegipoolest tuleks leida aega ja hoolitseda ka enda, mitte ainult teiste eest.

Kõige sagedamini tuleb stress sellest, et nõudmised ja võimalused põrkavad omavahel kokku. Nõudmisi võib esitada ümbruskond, aga ka inimene ise, seejuures endale aru andmata, kas neid on üldse võimalik täita. Ent stress tekib sageli ka sellest, et inimene lihtsalt ei saa tegutseda oma tahtmise, võimete ja hariduse järgi, sest tema teele seatakse tõkkeid.
Stress võib kujuneda nii alatasa kihutaval naisülemusel, kellel üks töö ajab teist taga, kui ka rutiinsest argielust küllastunud kodusel pereemal, samuti liinitöölisel, kes kuust kuusse ja aastast aastasse peab sooritama ühesuguseid liigutusi.

 

Tööd on liiga palju
 

Stressiga seoses kasutatakse ka mõistet "läbipõlemine". Inimene on väsinud, läbipõlenud või enda läbi põletanud. Tema energia on ammendunud ja uut pole kusagilt võtta. Kui selline inimene töötab näiteks sanitarina või haigepõetajana, hakkab ta oma hoolealust lihtsalt vihkama. Sama suhe tekib töökaaslastega, õpilastega koolis ja mujal.

Otsene stressi põhjustaja on liigne töökoormus. Asjatult pole stressi nimetatud kiirustamistõveks, ent kui see hoogne kiirus käib lihtsalt asja juurde ning inimene ise on sellega harjunud ja töö pakub talle rahuldust, siis stressi ei teki. Isegi vastupidi: see võib töövõimet hoopis lisada, ergutada saavutama veelgi paremat, kusjuures kordaminekust saadud rahuldus omakorda kompenseerib pinge. Hea tulemus tõstab tuju, inimene lihtsalt naudib oma töö tulemust. Teisisõnu: see, mis ühele mõjub väga halvasti, ei pruugi teisele üldse mõjuda – tähtis on see, millise tähenduse me toimuvale anname, mitte see, mis juhtus.

Naiste stressi tekkepõhjuste suhtes on teadlased eri meelt. Ühed arvavad, et stress kimbutab ilmtingimata töötavaid naisi, kellel on lisaks veel kodus väikesed lapsed. Kuid alati ei pruugi see nii olla. Töökoormus maandab kodused pinged. Õhtustes koduaskeldustes ununevad töömured, tekib omamoodi tasakaal. Jätkuks ainult nooruse energiat, tervist vastu pidada!
Teistel on kõik jälle vastupidi: mõned noored edukad naised on karjääri nimel loobunud perekonna loomisest. Kõike, teadagi, ei jõua ehk oma valikute eest tuleb maksta.

 

Kui karikas ajab üle ääre
 

Esmapilgul ei näi stressist olevat mingit väljapääsu, sest ei tõota ju järgmine päev midagi uut ega paremat: ikka tuleb õigel ajal üles tõusta ja pere kodunt välja saata – kes tööle, kes kooli –, samas peab end ise uueks tööpäevaks häälestama, töökaaslastega ühele lainele jõudma. Tuleb harjunud töörütm sisse võtta ja taas kiireid otsuseid langetada. Pärast tööd aga toidupood, kodupliit, potid ja pannid, söögitegemine, söömine, mustad nõud, koristamine-kraamimine, lastega õppimine.

Ent aega peab jätkuma veel elukaaslasele ja lastele kvaliteetajaks, lugemiseks ja harrastusteks, ka sõpradega suhtlemisest ei või loobuda. Ja siis ühel päeval tunned, et enam ei ole jõudu: kõik veab viltu, miski ei laabu, elu kasvab üle pea.

 

Pea iseendaga nõu
 

Nüüd ongi aeg pinge maha võtta, istuda ja järele mõelda, kus oled vea teinud. Kas on ikka kõik nii, nagu olema peab, või saaksid midagi oma elus teisiti teha? Mõtle kõige tavalisematele argiasjadele, sellelegi, mida sööd, kui palju liigud ja kas magamiseks ikka jääb küllalt aega.

Kui sul õhtuti uni ei taha tulla, siis katseta kõige vanema teadaoleva kunsti, enese füüsilise väsitamisega. Ei pea tingimata ühinema teistega, et mõnes spordiklubis või ujulas käia. Vahel tuleb uni ka üksi tehtud pika jalutuskäigu järel.

Ent siiski ei maksa unustada sõpru. Ehkki rampväsinud inimene tahaks sageli kõige enam minna nurka nutma, võta endalt turjast kinni, tõsta ennast õue, vii end jalutama, sõprade seltsi. Kuula, mida nad räägivad ja mida neil on sinule öelda. On jutukera juba kord veerema hakanud, ära jäta ka oma lõngajuppi vahele.

Nii need targad nõustajad meile õpetavad. Ja vahel ka seda, et ära ole enese vastu liiga karm, ära tõrele endaga, vaid mõnikord hoopis hellita. Kinnita endale: "Olen enese vastu hea. Räägin lahkelt ja sõbralikult, kiidan ennast. Sinu peale, vapper naine, võib loota!"

 

Mida saad kohe teha?

* Tee nimekiri kõige rohkem stressi tekitavatest teguritest. Küsi endalt: mis on peamised stressiallikad minu elus?

* Pane tähele märguandeid, et oled lähedal läbipõlemisele (unehäired, meeleolu alanemine jm).

* Tee tegevusplaan. Küsi endalt: kuidas ma püüan stressiga toime tulla? Missugused on mu mõtted stressist jagusaamiseks? Kui endale tunnistan, et mul on stress, on see esimene ülepingega toimetuleku eeldus.

 

Stress koormab ka naise südant
 

Pikalt jätkuv stress tõstab vererõhku ja ergutab stressihormoonide eritust, mis omakorda suurendab kolesteroolinäitajaid ning lisab vere hüübimis- ja põletikusoodumust.

Kaheksas Euroopa Liidu riigis hiljuti tehtud uuringu järgi suurendab tööstress ohtu haigestuda südamehaigustesse umbes 20% võrra. Võib ka olla nii, et südant ei ohusta mitte stress ise, vaid selle taustaks olevad eluviisid. Näiteks võib stressi all kannataja tarvitada tavapärasest rohkem alkoholi.

Sarnased artiklid