Et sellele küsimusele vastust saada, on teadlased välja pakkunud järgmise hüpoteesi: kauges minevikus, kiviajal, mil inimese toiduvalik ei koosnenud töödeldud produktidest nagu tänapäeval ning tuli närida toorest liha, puuoksi, taimejuuri jne, said hambad juba üsna varakult kahjustada ning selle tulemusena tekkis suuõõnde vaba ruum uute hammaste lõikumiseks. Neid sai juba kaotatud hammaste asemel tõhusalt kasutada. Kuid kaasaegse inimese toitumusharjumused ning sellest tulenevalt ka lõualuude anatoomia on koopainimese ajast muutunud. Just sellepärast ei taha tarkusehambad enam paljudel inimestel hambakaarde ära mahtuda, tekitades nii rohkem probleeme kui kasu.
Allikas: hambarst Kristo Ivanov, Nordic Hambakliinik
