Mida tähendab kaasomand ja kas tasub sellist kinnisvara osta?

Kodu&Aed
17.12.2019
Kaasomand tähendab seda, et üks kinnisvara kuulub mitmele isikule mõtteliste osadena. | Shutterstock

Kinnisvarakuulutusi sirvides jääb sageli silma, et müüakse kaasomandis olevat objekti. Näiteks maja esimest või teist korrust. Mida see täpsemalt tähendab – kas ja millised piirangud ostjale / uuele omanikule kaasa tooks? Asja selgitab notar Priidu Pärna.

Kaasomand tekib mitmel erineval moel. Ainuomandis oleva kinnistu omanikul võib olla surma korral mitu pärijat või on vara tagastatud omandireformi käigus mitmele isikule või on elukaaslased ostnud vara kahasse või on juba kinnisvara arendaja müünud kortereid kaasomandi osadena.
Kaasomand tähendab seda, et üks kinnisvara kuulub mitmele isikule mõtteliste osadena (½, ¼ jne). Kaasomandi osa suurus näitab omaniku osa suurust tervikus. Kaasomand eksisteerib praktikas väiksemate elamute puhul ja suuremad  kortermajad on jagatud enamasti korteriomanditeks (reaalosadeks).

Kaasomandis olevas elamus ei kuulu omanikule konkreetne korter või ruum. Talle kuulub abstraktne murdosa kogu kinnistust ja seal olevast hoonest ning taimestikust. Seda mõttelist osa saab ta müüa, kinkida, vahetada ja pantida ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Müümise korral väljapoole senist omanike ringi on teistel kaasomanikel pärast müügitehingu sõlmimist ostueesõigus. See annab võimaluse välistada uute omanike lisandumist. Ostueesõigust saab teostada kahe kuu jooksul pärast teist kaasomanikku notariaalse müügilepingu sõlmimisest teavitamisest. Kaasomandi osa suuruse järgi makstakse ka maamaksu ja tehakse kulutusi kinnisvara säilitamiseks. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse vara või selle müügist saadud tulu samuti omanike vahel mõttelise osa suuruse alusel.

Kaasomanikud peavad siiski kokku leppima ühise asja kasutuskorras. Kui müüakse kaasomandis oleva maja teist korrust, siis tähendab see seda, et ostetava mõttelise osaga kaasneb teise korruse kasutusõigus. Samal moel võivad kaasomanikud jagada ära parkimiskohad, õueala, keldri või pööningu kasutuse. Kellel suurem kaasomandi osa, sellel on õigus ka suuremale reaalse pinna kasutusõigusele. Kasutuskord peab arvestama kõigi kaasomanike huve. Kasutuskorra vaidlused lahendab kohus.

Sellise kasutuskorra saab kanda kinnistusraamatusse, kui see on notari juures allkirjastatud. Registrisse kantud kasutuskord annab kindluse, et omanike vahetumisel ei vaidlusta uus omanik senist väljakujunenud taval rajanevat kasutuskorda.  Kui kaasomandi osa ostmisel soovitakse anda see mõtteline osa pangale tagatiseks, siis nõuavad viimased, et kasutuskord oleks kantud õigusselguse huvides kinnistusraamatusse. Selline notariaalne kasutuskord tõstab kogu kinnistu väärtust.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid