Mida pead teadma ebaküdoonia kasvatamisest ja miks pead ettevaatlik olema?

Jüri Annist
Ebaküdoonia (Chaenomeles) - kaunis punaseõieline põõsas. | Shutterstock

Ebaküdoonia on populaarne aiataim kahel põhjusel: tema mitmete sortide õied on erkpunased ja kivikõvad õunviljad on toimeainerikkad, tõhusad tervisekosutajad. Punaseõielisi ilupõõsaid ei ole laias valikus võtta ja ebaküdoonia on selles osas esirinnas. Boonuseks on tema pikaealisus ja väike hooldusvajadus.

Jaapani ebaküdoonia C. japonica on loomulikult pärit Jaapanist. Temale eriomaseks tundemärgiks on udejaskarvased noored võrsed. Liik ise ja enamik tema sorte kasvab parimates tingimustes kuni meetrikõrguseks. Tavaliselt jääb põõsas madalamaks, aga tema laiusmõõt ületab tuntavalt pikkusmõõdu. Oranžid kuni punased õied puhkevad mais-juunis. Põõsas on sellel ajal juba ammu lehes.
Tal on ümarad (d = 3−4 cm) kollakad hästi lõhnavad õunviljad. Jahedamal sügisel ei pruugi need valmida, aga neid saad lasta toas järelküpseda. Olgugi et tegu on külmakindlaima ebaküdooniaga, võivad külmal talvel lume alt välja jäävad õienupud saada kannatada ega puhke õitsele. Lume all talvitunud õienupud avanevad õnneks ikkagi. Jaapani ebaküdoonial on palju sorte, keda kõiki võid oma väheldasse aeda soetada.

Kaunis ebaküdoonia (varem värd-ebaküdoonia) C. x superba nimetuse alla on kokkuleppeliselt koondatud hübriidsed ebaküdooniad hoolimata nende võimalikest erinevatest lähtevanematest. Sorte on palju. Need erinevad põõsa kasvukõrguse, õite värvi, viljade kuju ja suuruse ning nende valmimisaja poolest. Praktiliselt kõik nad on väikesesse aeda sobivad.

Sile ebaküdoonia C. speciosa kasvab väikese aia tarvis liiga kõrgeks (kuni 2 m). Ta on ka teistest ebaküdoonialiikidest külmaõrnem ja vajab talvekatet.

 

Istutamisel arvesta järgnevaga
 

Ebaküdooniat istutama asudes pead olema kindel, et paik, mille sa tema jaoks valisid, on talle paslik. Hilisem ümberistutamine pole taimele meeltmööda. Ebaküdooniale sobib nii nätske ja savikas muld kui ka lahja, liivasegune, mullataoline ollus. Ainsaks tingimuseks on, et ebaküdoonia kasvupaigas ei tohi olla liigvett. Tegelikult on talle parimaks paigaks tavalise aiamullaga päikeseline kasvukoht. Ebaküdoonia on valmis kasvama üsna varjulises kohas, aga siis saad tervislikke õunvilju hoopis vähem.

Süngevõitu poolvarjualasse vali mõni heledamaõieline sort. Kaeva sügavam istutusauk, pane selle põhja ämbritäis kõdusõnnikut või komposti, lisa ca 200 g superfosfaati ja 20 g kaaliumnitraati, viska peale paar labidatäit puhast mulda ja paiguta istik nii, et see jääks samale sügavusele, nagu ta oli varem.

Tavaliselt kasvab ebaküdoonia madalaks haraliseks hõredavõitu põõsaks. Põõsa viljakana ja vormikana hoidmiseks kärbi pärast õitsemist tema liiga pikaks veninud võrseid ja lõika paar vanemat oksa põõsast tervikuna välja. Uuematel sortidel on vähem astlaid, mis teeb nende eest hoolitsemise ja saagi korjamise märksa lihtsamaks. Talvitumine sujub üldjuhul tagasilöökideta, aga mõnikord pead leppima lumest välja jäänud õienuppude kaotusega. Taime abistamiseks kühvelda põõsa okste vahele lund. Karmi pakase puhul võta appi pakasekangas ja kata põõsas sellega.
 

Pane tähele!

NB! Ebaküdooniad on ohtliku ja ravimatu taimehaiguse, viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed, mistõttu on nende istikute ost-müük allutatud rangetele reeglitele ja kontrollile. Samas on Eesti kuulutatud bakterpõletikuvabaks piirkonnaks. Järelikult, kui ostad taimepassiga istiku, mis on kasvatatud kontrollitult haigusvabas puukoolis, siis on vähetõenäoline, et sinu ebaküdoonia haigestub.

Allikas: Kodu&Aed Aiavihik

Sarnased artiklid