Parim koht on päikese käes, ent ka poolvarjus saavad marjad küpseks. Varjus kasvamist maasikad aga ei talu. Seetõttu ei tasu peenraid rajada puude või põõsaste alla, kuna nii väheneb saagi kvaliteet ning see soodustab ka kahjustuste levikut.
Kasvamiseks vajab maasikas toitaineterikast mulda. Peenra rajamisel on alati soovitav sinna kaevata orgaanilist väetist: komposti, kõdusõnnikut või istutusturvast.
Peenrad tasub rajada üksteisest nii kaugele, et vahelt mahuks muruniidukiga niitma. Siis on vähem vaeva vahede hooldamisega ning marjadki määrduvad murukamarale toetudes vähem.
Soovitav on teha kumer peenar, nii et keskmine osa on äärtest 10 cm kõrgem. See tagab vee äravalgumise peenralt.
Enne taimede istutamist tasub peenrale panna maasikakile või peenrakangas. Oks soovitab kasutada kilet, mis hoiab niiskust. Peale selle kaitseb kile ka umbrohu eest, soojendab mulda, juured arenevad kiiremini ning tütartaimi ei teki nii palju. Samuti jäävad marjad puhtaks.
Istutamise ajal lõigatakse kilesse taime istutuskohale umbes 7 cm auk. Sobilik taimede vahekaugus reas on 20–25 cm.
Enne istutamist tuleb taimi korralikult kasta: potitaimi võiks uputada ning paljasjuurseid hoida vees paar tundi.
Maasikaid võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul, ent parim aeg on mais või augustis. Istutamisel on tähtis jälgida, et taime südamikupung jääks mullast välja, juured ei tohi paljastuda ning peavad mullas asetsema sirgelt ja otse. Juuri ei ole soovitav istutamisel kärpida.
Muld tuleb hoolikalt taimede ümber tihendada, et need ei tõuseks pärast kastmist üles.
Maasikad on väga veenõudlikud taimed, keda tuleb põhjalikult kasta vähemalt kord nädalas, põuasel ajal sagedamini.
Maasikaid on soovitav väetada nii kevadel kui ka sügisel. Oksa sõnul võib väetada kas spetsiaalse maasika- või täisväetisega. Kõige olulisem on jälgida, et toimeained oleksid tasakaalus. Kindlasti tuleb vaadata, et väetistes ei oleks maasika kasvu pidurdavat kloori.
Juuni alguses on soovitav anda maasikatele lehe kaudu väetist, mis tagab parema saagikuse.
Õisi tuleb kevadel kaitsta öökülmade eest. Öökülm tavaliselt väga suurt kahju maasikasaagile ei tee, kuna võtab vaid õitsevad õied, ent õitseaeg on pikk. Maasikaid saab kaitsta veega pritsides või katteloori kasutades.
Kahjurid ja haigused
Maasika-õielõikaja on suurim ohuallikas.
Maasikatele võib kõige rohkem kahju teha maasika-õielõikaja Anthonomus rubi, kes võib hävitada kuni poole saagist. Valmik on must, kuni 3 mm pikkune, pika kõverdunud kärsa ja hallide karvadega kaetud mardikas. Pärast õienuppude ilmumist söövad mardikad õienupu sisemuses ära tolmukad, emaka ja õiepõhja. Õienupud kuivavad.
Maasika-õielõikaja kahjustusi saab vähendada, kui:
• eemaldada kuivanud lehed;
• kasutada liimpüüniseid;
• korjata ja põletada kahjustatud õienupud;
• pritsida küüslaugu- ja sibulatõmmisega;
