Laugud lillepeenras – söödav ja ilu üheskoos

Kaja Kurg
Mugullauk. | Shutterstock

Ühe suure istutusala saame kujundada maksimaalselt söödavaks – selliseks, mida saab lisaks kõhutäitmisele süüa ka silmadega. Kindlaid reegleid pole, kõike võib kõigega kokku panna.

Murulauk sobib ettepoole, suure kogumikuna kasvades moodustab ta juunis ja juulis peenrale ilusa roosa või violetse värvilaigu. On olemas ka valgete õisikutega vorm.

Toredate ümarate õisikutega on veel mitu söödavat lauku.

Varasuvel õitseb karulauk, kellelt sai enne õitsemist vitamiinirikkaid küüslaugulõhnalisi lehti. Karulaugu värskeid lehti peetakse isegi küüslaugust tervislikumaks, eriti tõhusalt saab nende abil puhastada kevadel organismi jääkainetest.

Juuni esimesel poolel puhkevad ka talisibula valged kuni kollakasrohelised tihedad õisikukerad.

Pskemi laugu Allium pskemense jämedaid ruljaid varsi võib panna samuti salatisse. Augustis avanevad 50–70 cm kõrgustel vartel tihedad heledad keraõisikud. Toidutaimeks sobib ka tihedate heleroosade poolkerajate õisikutega rauklauk Allium senescens. Tihe ja tugev lehestik püsib kaunina kevadest sügiseni.

Ilupeenras kõrguv porrulauk on oma laiade sinakasroheliste lehtedega seal igati omal kohal, hilissuvel rõõmustavad pilku tema valkjad õisikukerad. Mõnel sordil on need vägagi kopsakad, läbimõõduga üle 5 cm.

Suve lõpus hakkab õitsema mugullauk Allium tuberosum, mida kutsutakse ka hiina lauguks. Tema valged poolkerajad õisikud ehivad peenart külmadeni. Arvukate lamedate lehtedega puhmik on kena ka ilma õiteta, lehtedel on mahe küüslaugumaitse.

Madalamate roosipõõsaste vahel on ideaalne koht küüslaugule, mille maopeadena keerduvad graatsilised õisikuvarred moodustavad roosiõitega maalilise koosluse.

 

Sarnased artiklid