Kui madalale peaks rõhu langetama? USA normide järgi oleks meil palju rohkem hüpertoonikuid

Kodutohter
Veidi kõrgenenud rõhk ei tohi kahe silma vahele jääda, kui ka tõve diagnoosi veel ei ole, sest rõhul on kombeks omapäi ikka ülespoole ronida, mitte allapoole kukkuda. | Shutterstock

Millised peaksid Euroopa vastse juhendi järgi olema eesmärkväärtused ehk kui alla tuleks ülemine vererõhk langetada, et sellest tervisele kasu oleks ja meil elupäevi kauemaks jätkuks? Selgitab PERH-i kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.


 

USA-s diagnoositakse hüpertooniatõbi madalama rõhuga kui meil. Ühendriikide vastses juhendis tõmmati kõiki rõhupiire kümme ühikut allapoole. Võrdluseks:

* seal on normaalne rõhk alla 120/80 mm Hg, kuid juba 130/80 tähendab esimese astme hüpertooniatõbe, meil veel mitte;

* 140/90-st ülespoole on ameeriklastel teise astme kõrgvererõhktõbi, meil alles esimese astme haigus.

Neid numbreid vaadates tekib küsimus, kas siis ameeriklased on teisest lihast ja luust, et nende tervist hakkab kõrgem rõhk juba varem kahjustama.

"Muidugi nii see pole," kostab Margus Viigimaa. "Meie jäime küll seniste normide juurde, kuid uuringute järgi ei hakka ainult ameeriklastel, vaid ka eurooplastel südame-veresoonkonnahaiguste risk suurenema juba siis, kui ülemine ehk süstoolne rõhk on üle 120 mm Hg. Kuni 140-ni terviseoht küll pikkamisi kasvab, kuid suhteliselt vähe – tõsiselt hakkab südant ja artereid kahjustama see, kui rõhk on üle 140 mm Hg, alates 160-st muutub see inimesele juba väga ohtlikuks."

Professor Margus Viigimaa: "Uued soovituslikud eesmärkväärtused ei ole laest võetud. Enne tehti tõsist tööd: vaadati läbi kõik tõenduspõhised materjalid, uuringud, mis hõlmasid sadu tuhandeid hüpertoonikuid.
Alles selliste uuringute põhjal, kus selgitati välja, kas 120/80 mm Hg eesmärkväärtusena on parem kui 130/80 või 140/90, saame viie-kuue aasta pärast öelda, kas näiteks diabeedipatsientidel või ükskõik mis uuringurühmal on insulte-infarkte vähem või rohkem, üldsuremus väiksem või suurem.

Nende uuringute järgi said Euroopa juhendisse niisugused soovitused.

* Alla 65-aastastele hüpertooniatõvega inimestele on soovituslik süstoolne (ülemine) vererõhk 120–130 mm Hg.

* Üle 65-aastastele on valdavalt sobivaim ülemine rõhk 130–140.

* Diabeetikutel oli meil eelmise juhendi järgi sobivaim ülemine rõhk vanusest hoolimata kuni 140, nüüd peaks see noorematel suhkruhaigetel olema 120–130 ja vanematel 130–140.

* Alumise vererõhu piir, kuhu võib seda langetada, peaks enamikul hüpertoonikutel olema 80 mm Hg, mitte vähem.

* Südame isheemiatõvega inimestel ei tohi vererõhku langetada alla 120/70 mm Hg, sest nii madalast rõhust jääb südame enda verevarustuse, samuti aju jaoks väheseks. Samuti tekib uuringute järgi siis ravimite kõrvaltoimeid ja muid ohte nii palju juurde, et suremus enam ei vähene, vaid hakkab vaikselt kasvama."

Sarnased artiklid