Koduaia viinamari kingib maitseelamuse

Kaja Kurg
Viinapuud on meie aedades praegu juba sama tavalised marjakultuurid nagu näiteks sõstrad või põõsasmustikad. | Shutterstock

On üks väga lihtne põhjus, miks kasvatada ise viinamarju: koduaia marjade maitse on võrratult parem kui poeviinamarjal.

Olgem ausad: soojemas kliimas kasvanud importviinamarjad, mis meil aasta läbi poes müügil on, on enam-vähem sama maitsega, olgu nad siis heledad või tumedad. Põhjus on selles, et lõunapoolses Euroopas kasvatatakse peamiselt hariliku viinamarja (Vitis vinifera) sorte, mille maitse ongi üsna ühesugune. Harilik viinamari vajab saagi kasvatamiseks pikka sooja suve ja pehmet talve, mida põhjamaas kliimas talle sageli pakkuda pole.

Meile märksa sobivamad on liikidevahelised hübriidsordid, mis on saanud oma esivanematelt lühema kasvuperioodi ning on külma- ja haiguskindlamad. Harilikku viinamarja on ristatud põhiliselt kolme liigiga: kallas-viinapuu (V. riparia), amuuri viinapuu (V. amurensis) ja põhja-viinapuuga (V. labrusca).

 

Põnevad maitsebuketid
 

Ristamisel kasutatud liigid annavadki hübriididele põnevaid maitsenüansse ja vürtsikust. Mõne sordi maitse võib meenutada näiteks tumepunaseid karusmarju, teisel on selgelt äratuntav metsmaasikamaitse, kolmas meenutab veidi jõhvikat. Sort ’Edelweiss’ on eriline aga hoopis selle poolest, et tema rohekaskollased marjad lõhnavad.

Eestis on juba üksjagu palju viinamarju kasvatavaid talusid, kes müüvad suve lõpus saaki nii kodus, laatadel kui ka turgudel. Peetakse ka näitusi ja viinamarjapäevi, näiteks Roogoja talus Harjumaal on olnud viimastel aastatel degusteerimislaual lausa üle saja sordi. See on hea võimalus proovida põnevaid maitseid ning leida koduaeda kõige meelepärasemad sordid.
Teine kaalukas põhjus, miks ise viinamarju kasvatada, on see, et kodumaine mari on väga puhas. Kui lõuna pool tuleb haiguste ja kahjurite eemalehoidmiseks istandikku suve jooksul mitmeid kordi pritsida, siis põhjamaal saab ilma hakkama.

 

Mõni sobib ka anumasse
 

Viinapuud on meie aedades praegu juba sama tavalised marjakultuurid nagu näiteks sõstrad või põõsasmustikad. Graatsiliste väätide ja ilusa lopsaka lehestikuga viinapuid näeb nii kasvuhoonetes, verandade võreseintel kui ka avamaal soojade lõunaseinte ääres.

Kasvuhoonesse on mõistlik istutada sordid, mis avamaal ei valmi. Neid on väga suur valik. Avamaale sobivaid sorte on märksa vähem. Tuntuim on ilmselt ’Zilga’, mille siniseid marju katab hall vahakirme. Seda lätlaste aretatud sorti ei pea talvel katma ja ta elab üle isegi üle −30° külma.

Sooja lõunaseina äärde võib istutada ka näiteks ’Hasanski Sladki’, ’Kuzminski Sinii’, ’Sukribe’, ’Dovga’ ja ’Rondo’, viimane on perspektiivikas veinimari.

Sorte valides tasubki teada, et osa on laua- ehk dessertviinamarjad, osa sobivad eelkõige aga veini tegemiseks. Lauaviinamarjad on mahlased, õhukese kesta ja väikeste seemnetega, vahel lausa ilma seemneteta (nt tumeroosa ’Somerset Seedless’, tumepunane ’Reliance Pink Seedless’, roheline ’Interlaken’, tumesinine ’Mars’).  Veinisortide marjad on väiksemad ja paksema kestaga ning neis on rohkem seemneid, mis on ühtlasi ka suuremad.

Hea on teada, et mõnda nõrgema kasvu ja peenemate võrsetega sorti saab ka potis kasvatada. Sellised on näiteks väikeste tumeroosade marjadega ’Somerset Seedless’ ja ’Canadice’. Mõlemast saab terrassile või rõdule imetoreda kaunistuse. Ka mustikakarva marjadega ’Kuzminski sinii’ lepib potis kasvamisega.

 

Lase koguda suhkruid
 

Kui koduaia viinamarjad vähegi värvi võtma hakkavad, tekib kohe suur kiusatus neid proovida. Nüüd tasub aga veidi oodata ja lasta kobaratel mõnda aega veel viinapuul rahulikult rippuda – seda magusamaks marjad muutuvad. Mõni sort võib olla pärast pehmenemist veel tükk aega hapu ja kulub paar-kolm nädalat, et suhkrusisaldus suureneks vajalikul määral ning saaks tunda marjade tõelist headust.

Väga hästi püsib põõsal roheliste marjadega ’Supaga’, lõpuks võib marjades olla koguni 28% suhkruid. Küpsed marjad ei rikne isegi siis, kui ripuvad väätidel 3–5 nädalat.

Kõiki sorte siiski väga pikalt põõsale ei saa jätta, sest need hakkavad ülevalmides lõhenema, lähevad käärima või kergesti hallitama.

Koduaia viinamarjade oivalist maitset saab pikemalt nautida, kui pressida nad mahlaks ja säilitada seda sügavkülmas. Pressmahl on võrreldamatult parem kui  pakendis müüdav aurutatud mahl.

 

Mõned vihjed kasvatajale
 

* Viinapuu on väga soojanõudlik, avamaal istuta ta kindlasti hästi päikeselisele ja tuule eest varjatud kohale.

* Kerge muld sobib paremini, sest see soojeneb kiiremini, juured alustavad varem tegevust ja kasvuperiood pikeneb. Viinapuule ei meeldi raske savimuld ja lubjarikas pinnas.

* Mullaviljakuse suhtes pole ta nõudlik, sest suur ja sügav juurestik suudab hankida vajaliku toidu ja vee.

* Täiskasvanud viinapuu põuda ei karda.

* Esimest saaki on oodata kolmandal kasvuaastal, täiskandeikka jõuab põõsas viiendal-kuuendal aastal.

* Suvel eemalda pidevalt lehekaenaldesse tekkivaid ennakvõrseid, muidu muutub põõsas liiga tihedaks, viljad ei saa piisavalt päikest ja saak jääb kesiseks.

* Viinapuud peab lõikama igal sügisel. Õpi õigesti lõikama, siis saad palju ilusaid marju.

* Õige aeg lõigata on paar-kolm nädalat pärast seda, kui väätidelt on lehed langenud.

* Kata alles siis, kui maapind on mõne sentimeetri sügavuselt külmunud.

 

Mida head on viinamarjas?

* Rohkelt kaaliumi ja rauda.

* Palju süsivesikuid – 100 grammis 70 kcal.

* Rikkalikult kiudaineid.

* Palju flavonoide jm antioksüdante.

* Rohkelt tanniini.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid