Keiserlikud põõsaspojengid. Taim, mis väärib oma kohta aias
Mihkel Saar
Põõsaspojenge on niivõrd palju aretatud, et päris looduslikku põhiliiki pole enam säilinud. | Shutterstock

Pojengid on aias ühed pikemaealised püsililled. Pole mingi ime, kui vana mahajäetud ja varemetes hoonetega aia õues õitseb pojeng.

Pojengil on tugevad ja sügavale tungivad juured. Mida kauem taim ühel kohal kasvab, seda võimsamaks puhmik muutub. Ümberistutamist põeb taim aga paar aastat, enne kui varasem elujõud ja õitsemine taastub. Nii tuleb pojengi kasvukohta aias hoolikalt valida.

Kuna puhmikud kasvavad vähemalt 1 m laiuseks, tuleb taimede istutamisel jätta pojengile piisavalt kasvuruumi. Paras põõsaste vahekaugus on rohtsetel pojengidel 1−1,2 m ja põõsaspojengidel 2 m. Kasvuruum on mujal maailmas, kus koduaiad jäävad järjest väiksemaks, pojengide kasvatamisel peamiseks takistuseks. Väikesesse 50−200 m2 aeda on pojenge tõesti raske mahutada. Õnneks on Eesti aiad kordades suuremad kui Kesk-Euroopas, nii leiab pojengile(-dele) koha igas Eestimaa aias.

 

Populaarsed põõsaspojengid
 

Põõsaspojengid on puitunud vartega pojengid, mis moodustavad 1−2 m kõrguse põõsa. Aiakultuurina on tavaliselt tegemist mitmete puitunud vartega pojengiliikide ristamisel saadud sortide või hübriididega. Hiinas kasvatati ja ristati põõsaspojenge juba 2000 aastat tagasi. Põõsaspojenge on niivõrd palju aretatud, et päris looduslikku põhiliiki pole enam säilinud. Põõsaspojengide talvekindlus on umbes −24 ∘C.

Mõned põõsaspojengid võivad taluda ka karmimat külma. Näiteks Rocki pojeng (Paeonia rockii) talub vanema taimena kenasti Eestimaa talvi. Mida vanemaks põõsaspojeng aias kasvab, seda talvekindlamaks ta muutub. Üldiselt võib aga öelda, et põõsaspojengide talvekindlus on meil piiripealne ja väga palju sõltub konkreetsest sordist ja kasvukohast aias.

Kuna meil on põõsaspojenge veel väga vähe kasvatatud, ei saa kahjuks konkreetseid sortide soovitusi anda, seda enam, et väga palju põõsaspojenge müüakse ilma sordinimedeta. Põõsaspojengide erinevus rohtsetest pojengidest seisneb veel selles, et põõsaspojengisorte paljundatakse pookimise, rohtseid pojenge aga jagamise teel.

Põõsaspojengid on Euroopas praegu populaarsemad kui rohtsed pojengid. Kesk-Euroopa tingimustes on puispojengide talvekindlus täiesti piisav, samas on põõsaspojengide põõsad suuremad ja võimsamad kui rohtsetel pojengidel.

Sarnased artiklid