Variegata on enamlevinuim viide taime ladinakeelse või sordinime juures, mis tähistab värvimuutust põhiliigiga võrreldes. Värvimuutused võivad olla õies või leheservades, piki lehtede juhtsooni või noortes võrsetes. Variegata albiflora vihjab, et tegu võiks olla valge, ilma klorofüllita värvimuutusega.
Sellised värvimuutused on looduse vingerpuss, mida inimene varmalt oma huvides ära kasutab.
Reeglina ei taha sellised muutused aga seemnest paljundades püsima jääda, sest nähtus pole geneetiliselt püsiv. Siit ka põhjus, miks selliseid taimi paljundatakse enamasti pistoksast või juurevõsudega.
Värvimuutusi võib mõjutada ka taimede hooldamine. Eredas valguses lehed luituvad ja triibud võivad muutuda pea märkamatuks. Lehtede värvikirkusele mõjuvad halvasti ka nälg ja üleväetamine. Kasutada võiks aastaringseks väetamiseks mõeldud üld- või lehtdekoratiivsete taimede väetist.
Paljud taimed on osutunud tundlikuks väetises ja kastmisvees sisalduvate kloriidide ja fluoriidide suhtes. Kui veel mõni aeg tagasi kasutati joogivee puhastamisel kloriide, mis vee seismisel lendusid, siis fluoriidide suhtes see ei kehti. Seisev vesi aurub ja taimele kahjulike ainete kogus seega suureneb. Kindlasti ei ole see kiireloomuline protsess, kuid parem on kasutada vihma- või lumesulamisvett.
Vanad ja uued triibikud
Juudihabemeks on rahvas hakanud kutsuma nii rippuvat seebralille kui ka brasiilia tradeskantsiat. Looduslik triibik rippuv seebralill Zebrina pendula on vähenõudlik toataim. Taime lehed on loomu poolest pealt kahe hõbedase triibuga ja alt punakaslillad. Seebralillega väga sarnane on brasiilia tradeskantsia Tradescantia fluminensi.
Loomult roheliste lehtedega liigil on olemas nii valgete, kollaste kui ka roosade triipudega sorte. Tihti on sordid väga lähedased ja nii jõuavad nad müügile pigem Variegata nime all.
Tups-rohtliilia Chlorophytum comosum kuulub tõenäoliselt kõige populaarsemate toataimede hulka nii oma maagiliste omaduste kui ka hea õhku puhastava toime tõttu. Triibuliste lehtedega sortidest on tuntumad kollaka kesksoonega ’Picturatum’ ja sellele vägagi sarnane,’Vittatum’ kreemikate leheservadega ’Variegatum’.
Sõltuvalt valgusest ja taimede toitumusest võib triibu laius suuresti vahelduda. Tihti ei tule selle taime puhul meeldegi, et põhiliik on täiesti roheliste lehtedega. Nii võib juhtuda, et naabri-Maali käest saadud taim muutub kodus pilkupüüdvaks triibuliseks kaunitariks või taandub „tavaliseks” tups-rohtliiliaks.
Vältida tuleks eredat valgust ja liigset lämmastikku. Kasutada võiks aastaringseks väetamiseks mõeldud üld- või lehtdekoratiivsete taimede väetist.
Pisikeste noortaimede puhmana müüdavad uhked sordid ’Ocean’,’Pacific’ ja ’Atlantic’ jõuavad tihti meie kodudesse vaid põhiliigi Chlorophytum comosum nime all. Oma sordinimega esineb tihedamini nende lokkis kaaslane ’Bonnie’.
Värvikirevate triibikutena on armastatud erinevad draakonipuud. Kui liigid lepivad reeglina poolvarjulise kasvukohaga, siis heledate triipudega sordid vajavad rohkem hajutatud valgust. Mäletan siiani oma hämmingut, kui minu nimetule ääris-draakonipuule ilmus värvirõõmus roosa triip, kui hakkasin kasutama universaalväetist, ja ilmnes, et tegu on sordiga ’Tricolor’.
Kolmevöödiline havisaba Sansevieria trifasciata ja tema sordid on vist ühed leplikumad triibulised meie kodudes. Neid on nii kääbikuid (’Golden Hahnii’) kui ka kõrgemakasvulisi (’Laurentii’). Tänapäevane taimetööstus on siiagi lisanud palju uusi sorte: valgete triipudega ’Bantel’s Sensation’ ja pööristesse keeratud leherosettidega ’Twister’ ja ’Taifun’.
Imelistest valgetest toataimedest saad lugeda siit.
