Piisab ühestainsast tõhusast soojaallikast, et elu mugavalt väljaspool tubaseid tingimusi – terrassil, rõdul, lehtlas vms – sisse seada ja nappi suvist aega endale veelgi meelepärasemaks kujundada. Kui ei ole klaasitud rõdu ega talveaeda, saab vabalt istuda väliköögis, grillinurgas või lihtsalt terrassil, jahedaid ilmaolusid leevendamas terrassisoojendi. Nende valik on nõutust tekitavalt suur: vedelgaasiga töötavatest elektrilisteni, eri võimsuse, lisafunktsioonide, suuruse, kuju ja paigaldusega. Mida kõige olulisemat oleks vaja neist teada? Selgitab Valdur Kaus, Airvitamin Grupi tegevjuht.
Gaasi- või elektrisoojendi?
Olen gaasisoojendeid hästi palju kasutanud, kuid oma kogemuste põhjal soovitan elektriühenduse olemasolu korral eelistada elektrisoojuskiirgureid, sest need on ohutumad. Vedelgaasisoojenditega võrreldes ka märksa ökonoomsemad (kasutegur on ligi 70% suurem) ja odavamad kasutada.
Kui võrrelda näiteks 10 kW elektri- ja 10 kW vedelgaasil töötavat soojuskiirgurit, siis elektrisoojendi kulu on ligi seitse korda väiksem, kuid see annab pea kolm korda enam soojust. Seejuures saab elektrisoojendeid kasutada erinevates ilmaoludes. Kiirgurite IP-kaitseastmed viitavad, millistes tingimustes ─ niisketes oludes, õues ja kuivõrd tugeva vihma korral – ning kui kaua lubatakse seadet kasutada.
Elektrikiirgureid võib soojusallikana kasutada ka välitelkides, kuid gaasisoojendid on seal vinguohu ja tuleohtlikkuse tõttu keelatud. Eriti suur on tuleoht kinnistes telkides, sest gaasikiirguri sees on lahtine leek. Näiteks seenekujulistel gaasisoojenditel miilab metallresti taga gaasipliidi põhimõttel tuleleek, osal soojenditel näeb seda toru sees, aga ülemises osas on leek ikkagi lahtine.
Toruga gaasisoojendit võib rõdul kasutada, aga need on pigem dekoratiivsed kui efektiivsed, sest gaasikulu on väga suur: vedelgaasi kulub tunnis kuni kahe euro eest, sest gaas on suhteliselt kallis. 11 kW gaasikiirguri täisvõimsusel töötades saab täisballooni kasutada 8–9 tundi. Võrreldes elektriga on see mitu korda kallim.
Elektrikiirgur või infrapunasoojendi?
Infrapuna tähendab eesti keeles lihtsalt soojuskiirgust. Kui kütad toas ahju hästi kuumaks ja sealt õhkub soojust, siis on seegi infrapuna nagu igasugune soojuskiirgus.
On erinevat tüüpi infrapunakiirgureid. Ühed on söeelementidega ehk metalltoru sisse on pandud söesukk, mida kuumutatakse. Selle soojuskiirgus sarnaneb väga lõkke- või kaminasoojusega, mis on tingitud otsesest tulest. Kuna söeelement on klaasi sees, siis see ei põleta ka ümbritsevat hapnikku (näiteks talveaias vms ruumis).
Mõnusa tuleefektiga soojuskiirgureid on erinevaid, näiteks jala peal seisvaid, kuid jala saab ka eraldi juurde osta. Neid on võimalik paigaldada seinale, lakke või riputada laua kohale. Kiirguri võib panna ka puitseinale, tingimusel, et see on 12 cm kaugusel ja soojus suunatakse seinast või laest eemale.
Halogeenelementidega elektrilised soojuskiirgurid on ühtlasi nagu valgustid, meenutades loojuva päikese kuma. Need annavad nii sooja kui ka valgust ja neid võiks riputada eelkõige laua kohale.
Olemas on ka kuldelementidega soojuskiirgurid, mille spekter pole kõige meeldivam, aga need sobivad hästi tuulistesse kohtadesse ja paikadesse, kus on vaja hästi kaugelt sooja anda, sest toimivad kuni viie meetri kauguselt. Neid tohib kasutada ainult välistingimustes. Teisi mudeleid ka klaasitud rõdul, talveaias, terrassidel ja samuti siseruumides. Näiteks sõidad jahedal ajal maamajja, lülitad soojuskiirguri sisse ja see hakkab kohe sooja andma. Ei pea ootama, millal ahi või soemüür soojaks läheb. Ka viib elektrikiirgur elamisest niiskust välja.
Hooldus ja eluiga
Halogeenkiirgurite elemendi elueaks on arvestatud 10 000 tundi, söeelementide puhul tunduvalt rohkem. Kodustes tavatingimustes ei suuda üldjuhul keegi neid lõpuni tarbida. Söesukkelemendid on väga vastupidavad, kuid leidub selliseidki, mis kiiresti läbi põlevad. Kõik oleneb tootjast ja toote kvaliteedist.
Üldiselt on elektrisoojendid hooldusvabad. Kui nad on talv otsa kasutuseta seisnud, siis tuleks lihtsalt pealtpoolt tolmust puhastada. Muud hooldust polegi vaja.
Sobilik võimsus ja ohutus
Osta ei maksa liiga väikese võimsusega kiirgurit või paigaldada seda liiga kõrgele, sest siis pole piisavat soojusefekti. Näiteks 1,2 kW soojendi õue ei sobi. Samuti ei maksa oodata, et paar 2,5 kW kiirgurit annaksid mõne plusskraadi juures hea tulemuse. Õues pakuvad soojuskiirgurid oma tegelikku efekti siis, kui välistemperatuur on vähemalt +10 kraadi.
Elektrikiirgureid võib kasutada ka kortermajade rõdudel ja terrassidel, takistuseks võib olla vajaliku elektrivõimsuse puudumine. Elektrivõimsusele sageli ei mõelda, kuid väliköökide ja istumiskohtade ehitamisel võiks sellega arvestada ja vedada sinna kolmefaasilise elektri.
Kui elektrisoojendi on õigesti paigaldatud, siis õnnetusi sellega juhtuda ei tohiks. Küll peab vaatama, et kui elamises on koer ja jala peal seisev kiirgur, siis võib juhtmesse takerduv loom selle pikali tõmmata. Ümber kukkudes lülitab töötav kiirgur end küll ise välja, aga langedes kardina või kergesti süttiva materjaliga seina vastu, võib tekkida probleem. Kui peres on koduloom(ad), peab sisetingimustes kiirguri ohutust kindlasti jälgima. Välistingimustes sellist muret ei ole. Üldiselt võiks soojendid paigaldada pigem seinale või lakke.
