Datlipalm tahab laiutada

Aarne Kähr
Selline näeb looduses välja oaasi kuningas. | Shutterstock

Datlipalm on olnud kõrbealadel nii tähtis puu, et teda on kutsutud austavalt ka „oaasi kuningaks” ja „elu puuks”.

Kui 1980. aastatel Tartu Ülikooli botaanikaias üle saja aasta vanune harilik datlipalm läbi katuse kasvas, tuli ehitada uus palmimaja. Kui sa sööd datleid, võid huvi pärast pista seemne mulda ja mõne kuu pärast vaatab sulle potist vastu noor palmilaps. Alguses näeb see küll välja nagu orasheinavõsu.

Palmihakatis kasvab aeglaselt, mõni leht aastas. Alles viie-kuue aasta pärast hakkab ta palmi moodi välja nägema. Laeni jõudmine võtab aega aastakümneid. Tubastes tingimustes kasvavad kõik lõunamaa hellikud aeglasemalt kui avaras valgusküllases kasvuhoones. Datlipalmi pikad sulgjad lehed vajavad enda ümber palju vaba ruumi, et nende ilu ja graatsia saaks esile tulla.

Datlipalm on oma teadusliku nimetuse Phoenix saanud tuhast uuele elule tõusnud mütoloogiliselt linnult fööniksilt. Nimi viitab puu tohutule elujõule ja vastupidavusele. Kõlab päris uskumatu loona, aga Iisraeli teadlased suutsid 2000 aasta vanusest seemnest kasvatada üles datlipalmi ning kavatsevad selle DNA-d põhjalikult uurida. On aga ühel taimel elujõud!
Datlipalmi perekonnas on 14 liiki, millest toataimena kasvatatakse põhiliselt kolme: harilikku (Phoenix dactylifera), kanaari (P. canariensis) ja laose (P. roebelenii) datlipalmi.

 

Söö datleid ja kasvata palm
 

Harilik datlipalm on iidne kultuurtaim, andmed tema kasvatamisest ulatuvad aega kuni 6000 aastat enne Kristust. Pärit on ta Põhja-Aafrika ja Lääne-Aasia kõrbealadelt.

Harilikku datlipalmi võib võrrelda meie kauaaegse põhitoiduse kartuliga, sest lõunamaa kuivadel aladel on datlipalmi viljad ehk datlid oluline kõhutäide. Kui õnnestub kõrbes datlipalmid kasvama saada, siis on oaas olemas. Palmid annavad inimestele ja loomadele kuuma eest varju ning samas saab neilt ka toitu.

Kuna harilik datlipalm on kahekojaline (ühel taimel on ainult kas emas- või isasõied), ei hakka toas kasvav taim kunagi vilju kasvatama. Loomupärastes oludes hakkab puu neid moodustama aga juba üsna noorelt, 5–6-aastaselt. Siiski läheb veel oma paarkümmend aastat, enne kui saab arvestatavas koguses saaki. Viljakandvus kestab sadakond aastat ja ühelt täiskasvanud puult võib saada umbes 100 kg datleid. Suurimad datlikasvatajad on Egiptus, Iraan ja Saudi Araabia, meie poodides on müügil enamasti aga Iraagi datlid. Sortide hulgas on vilju kuldkollasest punase ja mustani.

Datlid on väga magusad, sest sisaldavad palju glükoosi ja fruktoosi, viimane on kõige magusam looduslik suhkur. Nad võivad tunduda liiga imalad, aga annavad palju energiat. Valke ja rasvu pole viljades kuigi palju, sellepärast ongi kõrbeelanikud datleid aastatuhandete vältel söönud koos piimaga, et saada sealt neid vajalikke toitaineid lisaks.
On arvatud, et datlite söömine aitab hõlpsamalt sünnitada. Mitmes islami pärimuses mainitakse datleid kui kasulikku toitu lapseootel naistele.

 

Kaks kenamat
 

Kanaari datlipalm on pärit Kanaari saartelt. Tema viljad süüa ei kõlba, aga elegantse välimuse tõttu on see liik väga levinud soojemate maade haljastuses. Kui hariliku datlipalmi liitlehed on jäigad, püstised ja lehekesi on hõredalt, siis kanaari datlipalmi lehed kaarduvad kaunilt ja lehekesi on tihedamalt.

Ka toataimena on kanaari datlipalm kenam kui harilik datlipalm. Läbi aegade on ta olnud populaarseim toapalm. Aga kui sul on õnnestunud kasvatada ise seemnest harilik datlipalm, siis on oma laps ju ikka ka armas.
Laose datlipalm on eelmistest väiksem ja graatsilisem, ruumis kasvatamiseks sobib ta kõige paremini.
Siseruumis kasvades vajavad datlipalmid väga valgusküllast kohta ja avarust, sest taimega pole eriti meeldiv kokku puutuda – nimelt on sulgjatel liitlehtedel olevad lehekesed terava tipuga ja ka lehtede alusel on pikad teravad ogad.
Talvel tahavad datlipalmid jahedust (10–15°). Nad on toataimena vastupidavad ega vaja erilist hooldust.

 

Väljas ei talvitu
 

Datlipalmi võib viia suveks aeda. Algul varjulisemasse paika, et harjutada teda päikesega, hiljem võib poti tõsta sooja tuulevaiksesse kohta päikese kätte. Sügisel too palm sisse, kõige paremini talvitub ta jahedamas valges ruumis.
Meie oludes datlipalmid väljas talve üle ei ela, kuigi kuulsin kunagi lugu, kuidas Saaremaal jäi taim talveks õue ja kevadel kasvas rõõmsalt edasi. Ju oli tookord soe, miinuskraadideta talv. See oli ilmselt see kauge aeg aastaid tagasi, kui lapsed ei teadnud, mis on lumi, suusavabrikandid läksid pankrotti ja mina kaevasin talviti aias peenraid.

Meile lähim koht, kus kanaari datlipalme on kasutatud linnahaljastuses, on Lõuna-Norras Golfi hoovuse soojas embuses. See on 8. kliimatsoon. Võrdluseks: Eesti mandriosa on 5. kliimatsoonis, läänerannik ja saared 6. ja Hiiumaal Kõpu poolsaare tipp 7. tsoonis.

Kui kevadel Austrias käisin, rääkis tuttav aednik, et kümne viimase aastaga on kliima sealmail märgatavalt soojenenud, saab kasvatada eksoote, kes varem ellu ei jäänud. Kui nii edasi läheb, saab kunagi ehk ka Kõpu poolsaare tippu istutada datlipalme.

Küll on meil palmidest proovitud talvitada Wagneri karuspalmi (Trachycarpus wagnerianus). Eelmisel talvel oli Postimehes lugu 7-aastasest Wagneri palmist, keda algul küll poputati ja viidi esimestel aastatel talveks garaaži. Kui aeda istutati, siis suuremate külmade ajal kaeti ning vahel isegi soojendati. Nii et juhtub ka imesid.
Kui lõuna poolt pärit liigid saavad 3–4-aastaseks, siis muutuvad nad märksa külmakindlamaks.

Datlipalmi pikad sulgjad lehed vajavad enda ümber palju vaba ruumi, et oma ilu eksponeerida. | Shutterstock
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid